Saturnus
.jpg)
Saturnus lii plaaneet Jupiter já Uranus kooskâst. Tot lii Piäiváást kuđâdin aldemus plaaneet. Saturnus lii nubben stuárráámus plaaneet Jupiter maŋa. Sehe Saturnus já Jupiter láá kaasuplaneteh. Saturnus saijaasvuotâ lii 318 kerdid Eennâm saijaasvuotä, já ton lyeddejeijee lii pajeláhháá 120 700 kilomeetterid. Tot lii Piäiváást 1 426 kilomeetter keččin, já taat plaaneet lii vakšum jo antiik aaigij rääjist. Tot uáinoo hyenebeht ko Jupiter, Venus teikä Mars. Tast láá riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, meid Saturnus jorá Piäiváá pirrâ. Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii .svg){kind=small}
.
Saturnus máánuh
[mute | mute käldee]Saturnusist láá pajeláhháá 60 máánnud. Toh láá iänááš-uv avalii jieŋâst, mii ij vaarâ lah kuássin suddâmgin. Máánui lyeddejeijee lii táválávt 5–20 kilomeetterid, eereeb stuárráámuu máánu, Titan, lyeddejeijee lii 2 575 kilomeetterid. Taat lii pelnubkiärdásâš Eennâm Mánudáá háárán já stuárráb ko Merkurius-plaaneet. Titan puáhtá uáiniđ Enâmist-uv kiijkáráin.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Saturnus.
