Njuškii siskáldâsân

Jennifer Doudna

Wikipedia:st
Doudna ive 2016
CRISPR-Cas9

Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Sun lii tutkâm karrieeris ääigi RNA ráhtus já toimâm. Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Emmanuelle Charpentieráin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik.[1]

Eellim já oppâm

[mute | mute käldee]

Jennifer Doudna šoodâi kuovâmáánu 19. peeivi 1964 Washington, D.C.:st. Suu eeči lâi Martin Kirk Doudna (1930–1995) já suu enni Dorothy Jane (Williams) Doudna (1931–2018)[2]. Ko sun lâi čiččâmihásâš, suu peerâ varrij Hilon Hawaiʻi-suollui. Suu eeči máttááttij ovtâstumstaatâlii kirjálâšvuođâ Hawaiʻi ollâopâttuvâst já suu enni historjá Hawaiʻi Community Collegest.[2][3]

Ive 1985 Doudna valmâštui filosofia kandidaatin Pomona Collegest válduamnâsin biokemia.[4] Tobbeen sun vuolgij Harvard ollâopâttâhân máttááttâllâđ biokemiamolekyylfarmakologia.[4] Harvardist sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1989.[3]

Karrieer

[mute | mute käldee]

Harvardist Doudna vuolgij Colorado ollâopâttâhân, kuus sun lâi peessâm porgâđ Thomas Cech laboratoriost. Doudna náguskirje kietâdâlâi RNA, já Cech lâi vuáittám ive 1989 Nobel-kemiapalhâšume RNA katalyytlij jiešvuođâi kavnâmist.[3]

Ive 2002 Doudna já ranskalâš mikrobiolog Emmanuelle Charpentier kavnáin CRISPR-Cas9-tekniik, mon áánsust lii čuuvtij latkišub já oovtâkiärdánub mutteđ DNA ko lâi tolebáá.[5] Charpentier lâi ovdil kavnâm Cas9-entsyym, mii oroi iššeedmin Streptococcus pyogenes -bakteer tuástuđ virusijd.

Palhâšumeh

[mute | mute käldee]

Doudna lii vuáittám pargostis suulân 20 merhâšittee palhâšummeed.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Genetic scissors: a tool for rewriting the code of life. Kungliga Vetenskaps Akademin. Čujottum 11.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 Obituaries for April 10. Hawaii Tribune Herald. Čujottum 13.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 Marks, Lara. Jennifer Doudna. What is biotechnology? Roovvâdmáánu 2017. Čujottum 13.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 Engineer, Anushe. Pomona College alumna wins Nobel Prize in Chemistry. The Student Life. 7.10.2020. Čujottum 13.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  5. Rogers, Kara. Jennifer Doudna. Encyclopædia Britannica. 2018. Čujottum 13.12.2020 (eŋgâlâskielân)