RNA

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
RNA rááhtus
RNA já DNA koskâsiih iäruh

RNA ađai ribonukleiinsuvrâ (eŋgâlâskielân ribonucleic acid) lii polymeer, mast láá nukleotiideh.

RNA-šlaajah[Mute | Mute käldee]

Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA.[1] Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan[2], mast proteiinviđjáh ráhtojeh.[3] Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA).[4] Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid.

RNA já DNA koskâsiih iäruh[Mute | Mute käldee]

Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboostymiin saajeest lii urasiil.[5][6] Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš.[5]

RNA-viruseh[Mute | Mute käldee]

RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA).

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. Ribonucleic Acid (RNA) National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  2. Ribosome National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  3. Transfer RNA (tRNA) National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  4. rRNA & rRFs. Jefferson Computational Medical Center. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  5. 5,0 5,1 DNA and RNA. 2. RNA. Jefferson Computational Medical Center. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
  6. Nukleiinihappojen rakenne. Solunetti. Čujottum 14.12.2020 (suomâkielân)
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum eŋgâlâskielâ Wikipedia artikkâlist «RNA».
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «RNA».