Inga Ravna Eira

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Inga Ravna Eira
Iŋgos-Máhte Iŋgá
Inga Ravna Eira.jpg
Šoddâm vyesimáánu 30. peeivi 1948 (ahe 73)
Kárášjuuhâ, Taažâ
Pargo
Áámmát tihtâčällee, kirječällee, jurgâleijee já máttáátteijee
Noomah Inga Ravna Eira
Iŋgos-Máhte Iŋgá
Kielâ orjâlâskielâ


Inga Ravna Eira (orjâlâškielân Iŋgos-Máhte Iŋgá; š. vyesimáánu 30. peeivi 1948, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee, tivtâsteijee, jurgâleijee já máttáátteijee. Eira lii čáállám tiivtâid, novellijd já párnáikiirjijd. Sun čáálá orjâlâškielân.

Eira tihtâkirje Gáhttára Iđit lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2021.[1]

Kirjeh[mute | mute käldee]

  • Guovdageainno mánát mainnastit (1979), párnáikirje. Toimâtteijee.
  • Savdnjiluvvon nagir (1989), tihtâantologia. Koveh: Aage Gaup.
  • Mellet (1992), párnáikirje. Koveh: Iver Jåks.
  • Sami dáiddárleksikona / Samisk kunstnerleksikon (1994). Toimâtteijee: Synnøve Persen. Orjâlâškielân jurgâlâm: Inga Ravna Eira. Koveh: Johan Turi.
  • Lieđážan (1997), tihtâvuotâ. Davvi Girji. Koveh: Majlis Skaltje.
  • Eadni ganjaldii mu fuolppuid (2009), tiivtah. Davvi Girji.
  • Mor gråt over mine skjørt (2011), tiivtah. Davvi Girji.
  • Jidnes skálkošeapmi (2014), tiivtah parnijd já nuoráid. Davvi Girji.
  • Ii dát nahka dat eana (2018), tihtâvuotâ. Davvi Girji.
  • Gáhttára Iđit (2019), tihtâvuotâ. Davvi Girji.

Käldeeh[mute | mute käldee]

Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Inga Ravna Eira