Ellen-Sylvia Blind
| Ellen-Sylvia Blind Svonne Juhána Elle[1] | |
|---|---|
| Šoddâm | Svonne Juhána Elle[1] syeinimáánu 12. peeivi 1925 Jukkasjävri |
| Jáámmám | vyesimáánu 5. peeivi 2009 (83-ihásâžžân) Jukkasjävri[2] |
| Hävdi | Árjepluovve kirkkoeennâm[2] |
| Pargo | |
| Áámmát | kirje- já tihtâčällee, lávloo |
| Noomah | Svonne Juhána Elle[1] Elle-Sylve[3] Ellen-Sylvia Blind Ellen-Sylvia Svonni |
| Kirjálâšvuođâ šlaajâ | muštâččemkirjálâšvuotâ, oskolduvliih já eellimuáinuliih tiivtah |
| Kielâ | orjâlâškielâ |
| Peerâ | |
| Vanhimeh | Lars Johan Olsson Svonni (1897–1955) já Margareta Svonni (j.s. Vasara; 1898–1966) |
| Pelikyeimi | Lars-Johan Blind (1913–2009) |
| Párnááh | 6 |
Ellen-Sylvia Blind, motomin Sylvia Blind, orjâlâškielân Svonne Juhána Elle[1] (j.s. Svonni; syeinimáánu 12. peeivi 1925 Jukkasjävri – vyesimáánu 5. peeivi 2009 Jukkasjävri)[4][2] lâi tavesämmilâš kirječällee, tihtâčällee já lávloo.[5][6] Muštâččemkiirjij lasseen sun čaalij oskolduvlijd já eellimuáinulijd tiivtâid jieijâs eenikielân ađai orjâlâškielân.[7] Uásist tiivtâin láá rahtum muusikpitáh.[4]
Eellim[mute | mute käldee]
Ellen-Sylvia Svonni ađai Elle-Sylve[3] šoodâi syeinimáánu 12. peeivi 1925 Jukkasjäävrist, Ruotâ peln. Suu eeči lâi pajeolmooš Lars Johan Olsson Svonni (1897–1955) já suu enni pajeolmooš já máttáátteijee Margareta Svonni (j.s. Vasara; 1898–1966).[4][8][9] Elle-Sylve lâi perruu puárásumos páárnáš. Suu maŋa šoddii val Olof Tomas (1927–1987), Laila, Bror Anders Erling (1929–2012), Arne Johannes (1934–2004) já Astrid.[4][9]
Elle-Sylve juuđij kuuđâ luoka noomaadškoovlâst nuuvtko eres tallaah pajeulmui párnááh.[4][10] Já nuuvtko eres noomaadškoovlâ uáppeeh sungin ij máttám čäälliđ jieijâs eenikielâ škoovlâst.
Näimilitto[mute | mute käldee]
Ive 1946 Elle-Sylve naajâi pajeolmooš Lars-Johan Blindáin (1913–2009). Jo čuávuváá ive sunnui šoodâi vuossâmuš páárnáš, Rose-Marianne Inga-Lis, kii jaamij siämmáá ive ko nubbe páárnáš Ellen Margareta šoodâi ađai ive 1949. Vuossâmuš alge, Olof-Johan šoodâi ive 1951. Vala kulmâ párnáá lase šoddii Olof-Johan maŋa: Laila Ingegärd ive 1953, Inger Ann-Christine (1957–1959) já Lars Per Göran ive 1960.
Karrieer[mute | mute käldee]
1970-lovvoost Blind juuđij Säämi aalmugopâttuv Juhâmohheest já máttái čäälliđ jieijâs eenikielâ.[4] Tast maŋa sun čäliškuođij kiirjijd já tiivtâid el. ristâoskoost já sämmilij elimist. Blind mielâst tehálâš suijâ taas lâi ristâlij já sämmilij áárvui sirdem puáttee suhâpuolváid.[10] Juo ive 1975 almostui suu vuossâmuš kirje Åccalat gå dån?, mast láá oskolduvliih já eennâmliih tiivtah.[11]
Čuávuváá ive almostui muštâččemkirje Muitot ja jur’dagat. Kirjeest sun kuvvij el. škovlâiivijd, sämmilij kuáhtám olgoštem já assimilaatio Ruotâ peln, sehe tom, ete sämmilijn lâi kieldum joba jieijâs eenikielâ sárnum.
Jäämmim[mute | mute käldee]
Ellen-Sylvia Blind jaamij vyesimáánu 5. peeivi 2009. Sun hävdidui Árjepluovve kirkkoenâmân, suu kyevti nuorrân jáámmám nieidâ paaldân.[2] Maŋeláá siämmáá ive meid Blind leskâ jaamij, já sun hävdidui sii paaldân.[2]
Palhâšumeh[mute | mute käldee]
Ive 1999 Sämirääđi mieđettij sunjin kulttuurpalhâšume tast ko Blind ovtâstitij čeeppiht lavluigijn já tivtâigijn sämmilâšvuođâ já ristâosko.[12]
Pargo[mute | mute käldee]
- 1975 – Åccalat gå dån? vuoinalaš ja áigálaš divtat
- 1976 – Muitot ja jur’dagat
- 1981 – Mu osku ja eallin – Min tro och liv
- 1984 – Sogas sohkii – Från släkt till släkt
- 1989 – Oskkus oskui – Av tro till tro
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Maj-Lis Skaltje: Minsta lilla liv har sin jojk, s. 63. Guovdageaidnu [d.i. Kautokeino]: DAT, 2014. ISBN 978-82-90625-76-9, 82-90625-76-6. (ruotâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ellen Sylvia Blind gravar.se. Čujottum 27.11.2022. (ruotâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 Márfun ja eará málestanrávvagat, Ellen Sylvia Blind, 1981 Ealli arkiiva – Yle Areena. 1981. Čujottum 27.11.2022. (tavesämikielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Heith, Anne: Ellen-Sylvia Blind Svenskt kvinnobiografiskt lexikon. 8.3.2018. Čujottum 27.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Blind, Ellen Sylvia, r. 1925 www.calliidlagadus.org. Čujottum 27.11.2022. (tavesämikielân)
- ↑ Nytt fra Sápmi. Samenes Venn, 2009, nr 5, s. 14. Norges Samemisjon. Artikkâl nettiversio Čujottum 27.11.2022. (tárukielân)
- ↑ Samerättsutredningen: Samerätt och samiskt språk, s. 85. Stockholm: Allmänna Förl, 1990. ISBN 91-38-10680-9. Tyeje nettiversio (PDF) (čujottum 27.11.2022). (ruotâkielân)
- ↑ På fjällvandring. Orsa skoltidning, Vyesimáánu 1932, s. 11. (ruotâkielân)
- ↑ 9,0 9,1 Margareta Svonni (1898-1966) www.findagrave.com. Čujottum 27.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 10,0 10,1 Hirvonen, Vuokko: Sámeeatnama jienat: sápmelaš nissona bálggis girječállin, s. 80. Guovdageaidnu: DAT, 1998. ISBN 82-90625-35-9. (tavesämikielân)
- ↑ Samisk kulturarbeid. Finmarksposten, 22.7.1975, 109. ihekerdi, nr 83, s. 3. Artikkâl nettiversio. (tárukielân)
- ↑ Kyrkomötet 2000 - KsSkr 2000:3 km.svenskakyrkan.se. Čujottum 27.11.2022.
