Äimisäplig

Äimisäplig Erinaceus europaeus (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Eulipotyphla
Hiäimu	Äimisäpligeh Erinaceidae
Suuhâ	Erinaceus
Šlaajâ	europaeus

Äimisäplig lii äimisäpligij laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ. Äimisäplig lii eellimvuáimálâš šlaajâ, mutâ tot lii šoddâm härvinubbon pirrâ Euroop. Ruotâst já Suomâst äimisäplignäälih kiäppánii čuuvtij 1960- já 1970-lovoin. Suijân toos sättih leđe jotolâhjämimeh, pirâsmiirhah já tälvidemsoojij vänivuođah.

Olgohäämi

Äimisäplig lii 20–30 cm kukke já tast lii 1,5–4 cm kukkosâš seeibi. Äimisäplig tiäddá 0,4–1,2 kg, motomin joba 1,9 kg. Tiäddu mulsâšud iveääigi mield. Talle ko äimisäplig koccáá tälvioijâgâsâst, te tot puáhtá teddiđ vuálá 300 g. Oráseh láá koskâmiärálávt stuárráábeh ko niŋálâsah.

Äimisäplig tähtiriggee

Äimisäplig muáđuh, čuávji já eertih láá vuohâdeh. Juolgijn soksâmeh láá segibeh. Radde lii ruškâd, já jyelgih láá čappâdeh. Muáđuin láá sehe tevkis ete kuovgis soksâmeh. Čoolmij pirrâ soksâmeh láá čappâdeh. Äimisäpligist lii kuhes já čuhâ njune já lihâdeijee pajepoovsâ, mon keejist láá njunerääigih. Äimisäplig čalmeh láá jurbâseh já čapisruškâdeh. Peeljih láá uáinusist. Juolgijn láá noonâ koozah já kamuvvuáđuh, moh suápih pyereest kuáivumân.

Äimisäplig selgipele peittih säägih, moh äimisäpligist láá suulân 6 000. Säägih láá vuovdâneh, já toh láá 2–3 cm kukkosiih. Säägih láá čappâdeh tâi ruškâdeh, já toi madduuh já keejih láá vielgâdeh. Säägih láá kiddâ liškeest siipuulláágán madduu vievâst, já jyehi säägi vyelni lii jieijâs tekki. Rááhtus saagijn lii njyebžil, já säägih syeijejeh äimisäplig ovdâmerkkân talle ko tot viärá. Säägih uđâsmuveh, já ovtâskâs säggi kačča suulân ive ahasâžžân.

Äimisäplig stuárudâh já ivne mulsâšudeh ucánjáhháá enâmist nuubán. Britanniast äimisäpligeh láá táválávt ucebeh já ucánjáhháá tevkkâduboh ko Suomâst. Koskâ-Euroop äimisäpligeh láá vuod stuárráábeh. Espanjast toh láá kuovgâduboh.

Lavdâm já eellimpiirâs

Äimisäplig lavdâm

Äimisäplig tiättoo luándulávt Euroop maadâviestâr-, viestâr- já taveoosijn sehe Ruošâ kuávluin, moh láá Suomâ já Baltia nuorttiibeln. Šlaajâ lii ištâdum Azorij suolluid já Uđđâ-Seelandân. Suomâst äimisäplig lii levânâm taveláá ulmuu vievâst. Äimisäplig ij tiettuu ollágin Amerikist.

Äimisäplig ij lijkkuu lahtâ kuávloid ijge tot táválávt tiettuu muorriis meecijn. Äimisäplig lii viehâ almolâš muorâkaardijn, hävdienâmijn, muorâstuvâin sehe maaŋgâin eres kuávluin, kost tot puáhtá tälvidiđ.

Suomâst

Suomâst äimisäplig tiättoo Tave- já Koskâ-Suomâst ain Merâpoođâ kuávlu já Kainuu räi, motomin meid Ruávinjaargâ kuávlust já joba Avveel räi. Suomâst äimisäplig iälá masa ain aassâm paaldâst, mut Euroopist äimisäplig tiättoo meid lostâvuovdijn. Kuácceevuovdijn äimisäplig ij makkuu.

Eellimvyevih

Oovtâ peeivi ahasâš äimisäplig

Lasanem

Äimisäplig šadda suhâjuátkimahan kyevti-ihásâžžân. Äimisäpligij kiemâ álgá tállân ko toh koccájeh tälvioijâgâsâst já juátkoo algâkeesi räi. Ores irgástâl niŋálâs uáli kuhháá. Tot jorá niŋálâs pirrâ já iirât aldaniđ tom. Niŋálâs vuod tuástu aldanemkeččâlmijd já jorgeet meddâl. Ores já niŋálâs njunnejeh nubijdis já niŋálâs šoho. Mottoom kooskâst toh orosisteh nierah puotâluvâi já forgâ tastmaŋa toh oppeet joreh já šohoh.

Parâttâllâm maŋa čuávjiääigi loppâkeejist niŋálâs rähtiškuát piäju, mii puáhtá leđe kuodduu vyelni, keeđgij vuáguin tâi lostâ- já risselađđuin. Enni sáttá rähtiđ maaŋgâid-uv čivgâmpiäjuid. Niŋálâs čivgá 2–10 čivgâd 5–6 oho čuávjiääigi maŋa. Čiivgah láá šodâdijn čalmettemeh já pietittemeh, já tain láá liške vyelni valmâšin uánihis, timmâ já kuovgis säägih. Muádi peeivi ahasâžžân čiivgah láá jo vuossâmuuh tevkis säägih. Čiivgah kyeđih päikkipiäju kuulmâ oho ahasâžžân, mutâ toh čuávuh eeni já njameh ton mielhi vala kulmâ oho ovdil ko toh algâtteh jiečânâs eellim suulân kuuđâ oho ahasâžžân.

Raavâd

Äimisäplig lii puohporree. Elleeravâdist äimisäplig lijkkoo masa puoh purrâmušân, mon stuárudâh lii sopâvâš (tiivrijn uccâ čielgitávtáláid). Tot porá meid cuobbuid, tažâligijd, säpligij já muoldâgij čiivgâid sehe enâmist pessejeijee luudij uđâgáid. Äimisäplig puáhtá puurrâđ ubâ piervâl. Äimisäpligeh poreh meid rááđuid, ovdâmerkkân kuolijd. Ton lasseen toh poreh šaddoid tego taamiterhoid, kuobbârijd já muorjijd.

Tálvástâllâm

Täälvi äimisäplig viettee tälvioijâgâsâst piäjustis. Oijâgâs algâttemäigi lii kiddâ liegâsvuođâst. Rummâšliegâsvuotâ luáštá 35 ceehist suulân neelji ciäkán. Jis rummâšliegâsvuotâ luáštá ton vuálá, te äimisäplig amnâsmolsom lassaan já tondiet rummâšliegâsvuotâ paijaan. Äimisäplig vuáiŋá suulân uhcii minuttist. Vuoiŋâmpotkâ sáttá pištá joba muáddi tijme.