Liŋkkejum siijđoi nubástusah
← 1983
Čääli siijđo noomâ vâi uáináh nubástusâid sijđoid, main lii liŋkkâ taan siijđon, main lii liŋkkâ taan siijđon teikâ moid lii liŋkkâ taan siijđost. (Luoka sisskáldâs tun finniih čälimáin Luokka:Luoka noomâ). Nubástusah tarkkumlistostâd leijee sijđoid láá puáidudum.
Listo uánádâsâin:
- D
- Wikidata-editistem
- U
- Taat nubástus raahtij uđđâ siijđo (keejâ meid listo uđđâ siijđoin)
- s
- Taat lii smavvâ nubástus
- b
- Taam hammij botti
- (±123)
- Siijđo stuáruduv nubástus stavâlij mield
- Sijđo, mii lii koskâpuddâsávt tarkkumlistoost
8. vyesimáánu 2024
- iäruhistorjá s 1899 17.06 −1 Muotâ savâstâllâm nubástusah
- iäruhistorjá s 1891 17.04 −1 Muotâ savâstâllâm nubástusah
- iäruhistorjá s 1974 17.01 −2 Muotâ savâstâllâm nubástusah (→Jämimeh)
- iäruhistorjá 1915 16.37 +483 Yupik savâstâllâm nubástusah (* skammâmáánu 19. peeivi – Earl Wilbur Sutherland Jr., ive 1971 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist já farmakolog (j. 1974)+käldee)
- iäruhistorjá 1974 16.37 +484 Yupik savâstâllâm nubástusah (* njuhčâmáánu 9. peeivi – Earl Wilbur Sutherland Jr., ive 1971 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist já farmakolog (š. 1915)+käldee)
- iäruhistorjá 1891 16.30 +358 Yupik savâstâllâm nubástusah (* roovvâdmáánu 20. peeivi – James Chadwick, ive 1935 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár (j. 1974)+käldee)
- iäruhistorjá 1899 16.29 −2 Yupik savâstâllâm nubástusah (asturias)
- iäruhistorjá 1974 16.27 +355 Yupik savâstâllâm nubástusah (* syeinimáánu 24. peeivi – James Chadwick, ive 1935 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár (š. 1891)+käldee+tiv.)
- iäruhistorjá 1899 16.24 +406 Yupik savâstâllâm nubástusah (* roovvâdmáánu 19. peeivi – Miguel Ángel Asturias, ive 1967 Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume finnim guatemalalâš diplomaat já kirječällee (j. 1974)+käldee)
- iäruhistorjá 1974 16.23 +402 Yupik savâstâllâm nubástusah (* kesimáánu 9. peeivi – Miguel Ángel Asturias, ive 1967 Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume finnim guatemalalâš diplomaat já kirječällee (š. 1899)+käldee)
- iäruhistorjá 1891 16.19 +375 Yupik savâstâllâm nubástusah (* vyesimáánu 23. peeivi – Pär Lagerkvist, ive 1951 Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume finnim ruátálâš kirječällee (j. 1974)+käldee)
- iäruhistorjá 1974 16.18 +377 Yupik savâstâllâm nubástusah (* syeinimáánu 11. peeivi – Pär Lagerkvist, ive 1951 Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume finnim ruátálâš kirječällee (š. 1891)+käldee)
- iäruhistorjá 1974 16.13 0 Yupik savâstâllâm nubástusah (→Jämimeh)
- iäruhistorjá 1897 16.12 0 Yupik savâstâllâm nubástusah (→Šoddâmeh)
- iäruhistorjá 1897 16.08 +371 Yupik savâstâllâm nubástusah (* skammâmáánu 18. peeivi – Patrick M. S. Blackett, ive 1948 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár+käldee)
- iäruhistorjá 1974 16.07 +371 Yupik savâstâllâm nubástusah (* syeinimáánu 13. peeivi – Patrick M. S. Blackett, ive 1948 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár+käldee)
- iäruhistorjá 1974 15.59 +10 Yupik savâstâllâm nubástusah (→Šoddâmeh)
- iäruhistorjá 1974 15.57 +359 Yupik savâstâllâm nubástusah (* porgemáánu 23. peeivi – Konstantin Novoselov, ive 2010 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ryeššilâš-brittilâš fysikkár+käldee)
6. vyesimáánu 2024
- Sikkumloki 20.37 Yupik savâstâllâm nubástusah nubástiti versio uáinim siijđost 1998: siskáldâs čiehhum já nubástusčuákánkiäsu čiehhum (persovntiäđuh)
- iäruhistorjá 1998 20.36 −27 Yupik savâstâllâm nubástusah (vandalism) Kilgool: Kumoaminen
- iäruhistorjá 1998 20.03 +27 65.18.125.158 savâstâllâm (hammimčuákánkiäsu sikkum) Kilgoleh: Macâttum Visuaallâš hammim Moobiilhammim moobiilsiijđoi hammim