Piäiváš: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
Ei muokkausyhteenvetoa |
Ei muokkausyhteenvetoa |
||
Raddalâs 1 | Raddalâs 1 | ||
Taat artikkâl muštâl [[täsni|tääsnist]]. [[Tiätuvuárkká:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|thumb|right|250px|Piäiváš]] |
Taat artikkâl muštâl [[täsni|tääsnist]]. [[Tiätuvuárkká:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|thumb|right|250px|Piäiváš]] |
||
'''Piäiváš''' ([[ |
'''Piäiváš''' ([[Täsnitieđâliih symboleh|symbol]] ☉) lii [[täsni]] kuávdoo [[Piäiváškodde|piäiváškode]]. [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] já [[piäiváškode]] eres [[plaaneet]] joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ [[Piäiváškode|piäiváškoddeest]], já tondiet-uv eellim [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] čođâmitto. Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko [[Eennâmpállu]], já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99 % [[Piäiváškodde|piäiváškode]] almolii massaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já oovdânpyehtim mield tile ij muttuu kuhes ááigán. |
||
== Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun == |
== Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun == |
||
Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee |
Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]]. Piäivááttáá [[Eennâmpállu]] ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust. |
||
Ko peivisuonjâreh teivih [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. |
Ko peivisuonjâreh teivih [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. |
||
Peivisevŋânem šadda ko |
[[Peivisevŋânem]] šadda ko [[Mánudâš]] puátá [[Eennâmpállu|Eennâmpáálu]] já Piäiváá kooskân. Motomijn kuávluin maailmist šadda oles [[peivisevŋânem]]. |
||
{{Piäiváškodde}} |
{{Piäiváškodde}} |
||
Raddalâs 16 | Raddalâs 16 | ||
[[Luokka:Piäiváš|Piäiváš]] |
[[Luokka:Piäiváš|Piäiváš]] |
||
[[de:Sonne]] |
|||
[[en:Sun]] |
[[en:Sun]] |
||
[[fi:Aurinko]] |
[[fi:Aurinko]] |
||
[[fr:Soleil]] |
|||
[[it:Sole]] |
[[it:Sole]] |
||
[[simple:Sun]] |
[[simple:Sun]] |
Versio 29. vyesimáánu 2020 tme 00.43
Taat artikkâl muštâl tääsnist.
Piäiváš (symbol ☉) lii täsni kuávdoo piäiváškode. Eennâmpáálu já piäiváškode eres plaaneet joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim Eennâmpáálu alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko Eennâmpáálu čođâmitto. Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko Eennâmpállu, já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99 % piäiváškode almolii massaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já oovdânpyehtim mield tile ij muttuu kuhes ááigán.
Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun
Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee Eennâmpáálu. Piäivááttáá Eennâmpállu ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust.
Ko peivisuonjâreh teivih Eennâmpáálu magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh.
Peivisevŋânem šadda ko Mánudâš puátá Eennâmpáálu já Piäiváá kooskân. Motomijn kuávluin maailmist šadda oles peivisevŋânem.