Suez uáli

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Suez uáli sajadâh já satelliitkove uálist.
Ive 1869 sáárgus Suez uáli lekkâmtilálâšvuođâst.
Suez uáli ovdil ive 2015 valmâštum vijđedempargoid já toi maŋa.

Suez uáli teikâ Suez kanava[1] (arabiakielân قناة السويس‎, Qanā al-Suways) lii 193 km kukkosâš rahtum čäcikiäinu Egyptist Siinai njargâeennâm viestârpeln, mii ovtâstit KoskâmeerâRuopsismeerâ, já iärut Afrik nannaam Aasiast. Ton peht lii uánihumos mätki Euroopist Aasian.

Suez uáli lii maailm enâmustáá kiävtust leijee merâjotteem kiäinu.[2] Suulân 12% aalmugijkoskâsâš käävpist jotá Suez uáli čoođâ jyehi peeivi.[3]

Historjá[mute | mute käldee]

Faarao Senusret III lâi vuosmuš, kii smietâi Ruopsismeerâ já Koskâmeerâ ovtâstittem.[4] Totkeeh láá árvuštâllâm, ete vuosmuu uáli láá kuáivum suulân 1850 oKr.[2] Maid ton uálist lii val lemin puáhtá kavnâđ Suez alda.[4]

Suez uáli olmâ historjá álgá kuittâg tast, ko skammâmáánu 30. peeivi 1854 ranskalâš Ferdinand de Lesseps uážui love Egypt tallaa värikunâgâs Said Paššast huksiiškyettiđ tom. Ferdinand de Lesseps finnodâh Compagnie universelle du canal maritime de Suez algâttij pargo cuáŋuimáánu 25. peeivi 1859. Algâalgâlâš vuávám mield huksim ličij kolgâm pišteđ tuše kuttâ ive, mutâ šoŋŋâduv vädisvuođah, ive 1865 kolera epidemia já pargovyeimi čuolmah tohhii pargo hitásubbon, já huksiimân monnii-uv ohtsis 10 ihheed. Porgemáánust 1869 uáli lâi viijmâg vaalmâš, já tom valdii virgálávt kiävtun skammâmáánu 17. peeivi 1869.[2]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Giella - Ravvimjuávkku 29.1.-30.1.2008 www.giella.org. Čujottum 5.6.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 Suez Canal Britannica. Čujottum 20.7.2021. (eŋgâlâskielân)
  3. [The cost of the Suez Canal blockage BBC News. 29.3.2021. Čujottum 20.7.2021. (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 Canal History suezcanal.gov.eg. Suez Canal Authority. Čujottum 20.7.2021. (eŋgâlâskielân)