Njuškii siskáldâsân

Shanghai

Wikipedia:st

Shanghai (kiinakielân 上海 Shànghǎi) lii ässeelovo mield Kiina stuárráámus kaavpug. Shanghai lii ohtâ Kiina tehálumosijn ekonomâlijn kuávdáin já ohtâ maailm stuárráámuin hamânijn.

Nommâ

[mute | mute käldee]

Nommâ "Shanghai" meerhâš "meerâ alne". Tot kevttui vuossâmuu keerdi suullân ive 1075 Song-dynastia ääigi[1] talle ko kuávlust lâi siämmáánommâsâš kuálásteijeesijdâ.

Historjá

[mute | mute käldee]

Ko Shanghai viärdádâl Kiina eres kaavpugáid, te tot lii šoddâm viehâ maŋŋeed. Aalgâst kuávlu lâi häärviht asâiduttum, já páiháliih ulmuuh lijjii iänááš kuálásteijeeh. Song-dynastia ääigi aldasijn leijee Tai-jäävri kuávlust algâttui eennâmviljâlem, mast čuávui ekonomâlâš ovdánem. Shanghaist lâi šiev jieŋâlisčäcihaammân, já tohon vuáđudui tullisajattâh 1000-lovo aalgâst. 1200-lovvoost viljâluuškuođij pumbul, já ton viljâlmân kevttui 70 % Shanghai eennâmviljâlemkuávlust Ming-dynastia ääigi.[2]

Vuossâmuš oopiumsuáti nuuvâi talle ko Nanjing sopâmuš vuáláčallui ive 1842. Tast čuávui tievâsmittee sopâmuš ive 1843, mon maŋa brittiliih kavpâšeijeeh luáštojii Shanghain. Eres viestârenâmeh-uv vađâškuottii siämmáálágánijd vuoigâdvuođâid, moh brittilijn lijjii, já talle vuáđudui Shanghai aalmugijkoskâsâš siirdâkodde. Kuávlu šoodâi jotelávt staatâlágánin.[3] Kuávlust lijjii aalgâst brittiliih, ranskaliih já ovtâstumstaatâliih, já ive 1895 Shimonoseki sopâmuš maŋa kuávlun pottii meiddei jaapaanliih. Iivij 1850–1864 Taiping-stuime tiet brittiliih puurjâstškuottii Jangtsejuuvâ mield, já juuvâst šoodâi tehálâš kavpâšemkiäinu Kiina sisenâmân. Ive 1860 räi Shanghai lâi šoddâm Kiina njunošhamânin, mon peht jođettuvvojii 25 % puoh eennâm tävirijn, moh viäžžojii já puáhtojii meerâ peht.[2]

Shanghai ráhtálâš ovdánem aalgij 1890-lovo maŋa. Eromâšávt Jaapaan já Kiina koskâsii suáđi maŋa olgoeennâmliih ulmuuh investistškuottii Shanghain, já hälbis pargovyeimi áánsust páiháliih fabrikeh miänástuuškuottii. 1900-lovo aalgâst Shanghaist algii stuorrâ poolitliih nubástusah, já olgoeennâmliih vaikuttâsah onnuuškuottii ain negatiivlubbon.[2]

Ko nubbe Kiina já Jaapaan koskâsâš suáti aalgij ive 1937, te aalgâst jaapaanliih pommittii Shanghai já maŋeláhháá väldidii tom. Viestârenâmij siirdâkoddeest šoodâi torvosaje patâreijeid.[3]

Nube maailmsuáđi maŋa Shanghai šoodâi oppeet Kiina jođetteijee paŋkkisyergi já ekonomia kuávdážin.[3]

Suáđi maŋa konflikteh kommunistij já aalmuglii piäláduv kooskâst algii oppeet, já tot tovâttij Kiina siskáldâssuáđi. Kommunisteh väldidii Shanghai vyesimáánust 1949.[3]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Hakulinen, Kerkko: Paikannimet, s. 487. Helsinki: WSOY, 2006. ISBN 951-0-27676-6.
  2. 2,0 2,1 2,2 Levy, Michael I.: The Geography of China – Sacred and Historic Places, s. 179–190. Britannica Educational Publishing, 2011. ISBN 978-1-65130-182-9.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Pong, David: Encyclopedia of Modern China, s. 172–175. (Uási 3: N–T). Charles Scribner’s Sons, 2009. ISBN 978-0-684-31566-9.