Riehâ

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Eestiliih rievah
Puáris muorâst rahtum riehâ

Riehâ teikâ kiälkká lii jotteemniävvu.

Historjá[mute | mute käldee]

Riehâ lii lamaš sämmilijn kiävtust jo ryevdipaje äigin já lii jurdemist, et anarâšâin-uv tot lii lamaš kiävtust ovdil ko koddegin lâš lojodum puásujin. Ryevdipaje rievâin láá lamaš čiimah ennuv kobdodeh, asettuboh, uánihuboh já meid njuolgâduboh ko tááláin rievâin. Čiimah láá meid lamaš nuuvt ovdiikeččin ko moojiikeččin-uv čiptum njuáidusin já čuhhum siämmáá sulâsávt ko saaveehnjuneh-uv. Ko kodde lâi lojodum, te talle sämmiliih máttájii rähtiđ kerris já valdii tom anon vaarâ tondiet, ko tot lâi nanosub ko kiälkká ađai riehâ.[1]

Taanáigásâš riehâ lii lamaš anarâšâin jo 1850-lovo rääjist kiävtust, mutâ táválubbon tot šoodâi 1800-lovo loppâkeččin, ko avveelliih läddliih rähtiškuottii taid jieijâs anon. Sijhân lijjii eennâmtieđâlávt anarâšâi aldemuuh ráánjáh mäddin já sist anarâšah finnejii-uv lädimallisii rievâ rähtimtááiđu. Rievváin kesittuvvojeh ereslasseen puáldimmuorah, syeinih, huáših já jyehilágán tiiŋgah. Riehâ lii mottoom tááhust keppisub ko ovdâmerkkân táiđukerris ađai muorâkerris, já tot ij šnjoggii miätáluvâin eergi čevžijd, nuuvtko ráiđukerris taha. Tađe ovdil lijjii aanaarsämmilijn kiävtust ráávuh, moh lijjii rahtum kárbái fievridmân kiđđâtäälvi jäävrist nuubán. Ij lah tärkkilávt tiäđust, maggaar riehâ tot lâi, mut lii jurdemist, et tot lâi paŋkko- ađai kubboolrievâ sulâstittee, mon oolâ kárbá oovdiškeeči karrui já kárbá moojiškeeči kessui cuoŋŋuu mield maajeeld, teikkâ tast saatij kale leđe monnjâriehâ, tegu tááláin paŋkkorievâin já käärbis loptejui ollásávt rievâi oolâ.[1]

Ko vuájááneergih láppojii já moottorkiälkká-äigi poođij, te olmooš kuálustij poccuurievâ ryevdispäilihis ađai moottorkiälhás maŋŋaal. Tááláá ääigist poccuurievah láá kiävtust ergivyeijimkišton já toh láá rahtum nuuvt keppisin, et toiguin ij pyevti kevttiđ lussâdub káálvu ollágin. Tot suvdá tuše vyeijee.[1]

Uásih[mute | mute käldee]

Rievâ uásih láá:[1]

  • Mielgâs (2) – Ton čimmâ lii čiptum kavren.
  • Kettaar (3 paarâ)
  • Poijuuh (3) – Toh láá pakkâ čääsist käsittum já sujâttum ketarij pirrâ. Poijuiguin kettaarpaarah láá kiddejum oohtân já piäsáduvâiguin čoonnum kiddâ.
  • Njunepuájui – Tot lii sujâttum mielgâskeejij pirrâ.
  • Njunesraŋgâ – Tot vuálgá kettaarmaddust já mana mielgâs kiäčán.
  • Kavstah – Toh oleh ovdemuin kettaarpaarâin majemuu kettaarpaarân.
  • Ááisáh – Toh láá kiddejum savirikoiguin ovdâketaran kiddâ.

Keejâ meid[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Mattus, Ilmari: Riehâ. Anarâš-kalender 2000, 2000. Anarâškielâ servi ry.