Kerris
Kerris lii jođettemniävvu. Keevâtlávt tot lii kárbá hámásâš pulkkur, mon puáhtá keessiđ muottuu alne. Kerris lii lamaš čoođâ aaigij tergâdis išeniävvu anarâššáid. Lii máhđulâš, et kárbárähtimtáiđu já kerrisrähtimtáiđu ovdánii siämmáá-áigásávt anarâšâi kooskâst.[1]
Šlaajah
[mute | mute käldee]Kerriseh láá lamaš kuuđâlágáneh:[2]
- Vyeijimkerris, mast lii liäkku já ton uulgušpeeli lii herviittum mááláámáin ađai ruovdiimáin.
- Ráiđukerris, mii lii liähuttem tâi vyeligis liähhoin já moos puáhtá kaarrâđ jieškote-uvlágánijd tarbâšijd tontovváá määđhi várás. Majemuš vierâ, ađai jiervâs lii sujâttum suáhimuorâst.
- Muorâkerris, mii lii liähuttem já ucánjihhii kuhheeb sehe kobdeeb ko ráiđukerris. Jiervâs lii rahtum jieškaavvâl muorâst.
- Lokkekerris, meid lukkâkerris, mii ij lam aaibâs táválâš anarâšâi kiävtust kuittâg jyehipiäiválávt. Kerrisist lâi lokke, mon finnij táárbu mield luukân.
- Tyeljikerris, mii lii tyeljist rahtum kerris. Jis kerris cuovkkânij, te tyeljist puovtij rähtiđ koskâpuddâsii kerris. Tyeljiroobdân ráhtojii lovmat räigid kuábbáá-uv roobdân já tävireh kárrojii labžijn tyelji siisâ nuuvt, et roobdah puátih oohtân. Tyelji uáivikeš čannoo vuotreip kiddâ jeđe leŋgejuvvoo sijvuus eergi moojiibel.
- Pulkkur, mii lâi rahtum oovtâ muorâst já lâi 150 senttid kukke já 40 senttid kubduv. Toin kesittui suándi kiädán.
Kerris uásih
[mute | mute käldee]Kerris uásih láá:[2]
- Mielgâs – Tot lii rahtum jieškaavvâl (luándukavre) piŋâlmuorâst, já toos poorájuvvoo jukkoräigi.
- Kieggi – Piŋâlist rahtum kerrisvuáđu, amas mielgâs nuuhâđ
- Solge – Uárbislaštui kiddejum piŋâllaaštâ, amas laštuuh nuuhâđ
- Čimmâ – Kerris oovdiškeeči
- Pelčči – Kerris njunekeeči, moos laštuuh kiddejuvvojeh
- Káhástâh ađai puáimástâh – Tot lii peelčist. Tot lii rävis eergi čuážžumsuonâst rahtum čonâstâh, mon vuálá laaštâkeejih uigâduvvojeh ovdil sujâttem.
- Vierâ – Tot nävlejuvvoo muorânavlijguin mielgâsân ovdil laštui kiddim.
- Njunevierâ – Ovdemuš vierâ
- Čimmâvierâ – Nubben ovdemuš vierâ
- Sojovierâ – Vierâ kogo čimmâ álgá pajaniđ
- Monnjâvierâ – Kuálmádin majemuš vierâ
- Liäkkuvierâ – Nubben majemuš vierâ
- Jiervâs – Majemuš vierâ
- Liäkku – Vyeijimkerrisist ollâgub ko ráiđukerrisist
- Čieppâin – Tot lii mielgâs moojiškeeči já olá kuárttil verd liähu moojiibel
- Laštuuh – Toh láá rahtum suávist já sujâttuvvojeh vierâi oolâ
- Uárbislaaštâ ađai vyelilaaštâ – Vyelemuš laaštâ
- Maaneemlaaštâ – Nubben vyelemuš laaštâ
- Muáđuinvuáláášlaaštâ ađai koskâlaaštâ – Nubben pajemuš laaštâ
- Muáđuinlaaštâ – Pajemuš laastâ
- Nävli – Neeljičievâg suárvinävli
- Irrát – Pikkâšist rahtum lote, moin nävli kiddejuvvoo
Kiävttu
[mute | mute käldee]Kerris kevttui eromâšávt tävirij joođeetmân. Anarâšah läävejii meid rähtiđ kerrisijd vyebdim várás. Sij vuobdii iänááš kerrisijd já rievâid sehe tyellitälli sovskammuid, peeskâid já kistuid. Ton lasseen kerris kevttui motomin joba mitto-ovtâdâhhân-uv. Tävirij meeri mittedui nuuvt ete tot lâi ovdâmerkkân oovtâ kerris verd ige tiätu kiilumere verd.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kerris.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Mattus, Ilmari: Čäcijotteemniävuh. Anarâš-kalender 2000, 2000. Anarâškielâ servi ry.
- ↑ 2,0 2,1 Mattus, Ilmari: Kerris. Anarâš-kalender 2000, 2000. Anarâškielâ servi ry.