Nyetti
Nyetti lii kyelipivdemniävvu. Kyelipivdemniävuh láá lamaš anarâšâin maaŋgah, mut tain nyetti lii lamaš puoh tergâdumos.
Historjá[mute | mute käldee]
Nyetti lii lamaš aanoost jo maaŋgâid čuođijd iivijd. Vuossâmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus-nommâsâš olmooš lâi toohâm tutkâmmääđhi Kiemâ Sáámán. 1800-lovvoost masa jyehi anarâš perrust lâi jieijâs nyetti, já motomijn perruin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. Nyetih lijjii vijđáht kiävtust vala soođij maŋa, mut toh kuuloold lappuustâlškuottii tastmaŋa ko fabrikviermih algii leđe finnimnáál. Anarâš nyetti lâi 70–80 sollâd kukke, ovdil joba 100–150 sollâd. Ton alodâh lâi 2,5–3 soolâ, motomin joba 4 soolâ. Nyettiviermih láá meeddum árppoin nubijdis kiddâ.[1]
Peleh[mute | mute käldee]
Nyeti peleh láá:[1]
- Tuárbumpeeli – nyeti čižetpeeli puohtâmist kejâdijn
- Piiŋušpeeli – nyeti uálgispeeli puohtâmist kejâdijn
- Puohtâm – kuus nyetti kiässoo já mast tot loptejuvvoo kárbás
Uásih[mute | mute käldee]
Nyeti uásih láá:[1]
- Nyetipottâ, čalme = 0,5–1 suormâ
- Nyetisuájá (2–2,5 soolâ), čalme = ovdâsuormâ
- Uálgi (3–4 soolâ), čalme = pelgi
- Uálgimaadâ (3–4 soolâ), čalme = 1,5 suormâ
- Tuárbumviermi ađai uálgimadduulohviermi (3–4 soolâ), čalme 2 suormâ
- Koskânyetti ađai ruoidâviermi (3,5–4,5 soolâ), čalme = 3 suormâ
- Juolisviermi ađai puddokeejilohviermi (7 sollâd), čalme = 3 suormâ
- Puddokešviermi (7 sollâd), čalme = 4 suormâmadduu ađai kuámmir
- Cyecci ađai nyettiviermilahtos
- Kievđâ (50–70 sollâd já kuulmâsaaigâg), mii čuolmâduvvoo sivláviermi paajaapele koorcân
- Ääli (2,5–3 soolâ kukkosâš), mii lii kievđâ nubekeččin já tot čyeggejuvvoo poonán kiddâ, vâi nyettikäärbis piso sajestis kesidijn
- Tuárbum, mii lii tuárbumpele kárbást já tot lii karsum já uállejum kuhes muorâ (muádi soolâ kukkosâš), mon keejist lii šluubbuk, ađai tieppi, toin kárbá suhhee álgá vistig kuuloold šoollâđ, jeđe korrâsubbooht tuárbuđ, ko tuárbumviermi aldan nyettikárbá
- Koskâkievđâ, moin kárbáh rottejuvvojeh puohtâmist oohtân
Tovláá ääigist nuátán kullii vala:[1]
- Kiiptah, moh lijjii rahtum peesi siisâ viäddáin koorrum uccâ kiäđgáin já tollii nyeti jäävriponneest
- Nyettilyevdih
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Nyetti.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mattus, Ilmari: Nyetti. Anarâš-kalender 2000, 2000. Anarâškielâ servi ry.