Muotâleopard
| Muotâleopard Panthera uncia (Schreber, 1775) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | VU (hiäjulum)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Vyeliluokka | Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria |
| Uásiluokka | Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Feliformia |
| Hiäimu | Kissáelleeh Felidae |
| Vyelihiäimu | Stuorrâ kisáh Pantherinae |
| Suuhâ | Panthera |
| Šlaajâ | uncia |
Muotâleopard (Panthera uncia) lii Koskâ-Aasia váráduvâin iälusteijee kissáelleešlaajâ.[2] Suomâkielân muotâleopard lii "lumileopardi", já eŋgâlâskielân tot lii "snow leopard".
Muotâleopard luokittâllui ovdil Leo-suuhân, já ton läättinkielâlâš nommâ lâi Leo uncia. Maŋeláá tot kuittâg sirdui uđđâ suuhân Panthera. Muotâleopard lii motomin luokittâllum jieijâs suuhân Uncia ton skeletaalisij jiešvuođâi tiet.[3]
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]Muotâleopard lii váhá ucceeb ko eres Panthera-šlaajah. Tot lii 91–130 cm kukke, já ton sevealodâh lii suullân 56–66 cm.[4] Muotâleopard seibi lii suullân 80–105 cm kukke.[5] Ores tiäddá táválávt 45–55 kg,[6] mutâ tot puáhtá teddiđ joba 75 kg.[7] Niŋálâs tiäddá suullân 35–40 kg.[6]
Muotâleopard turkkâ lii vielgissiähá teikkâ räänis, já seelgist, ertpeeleest já seeibist láá čapis tiälhuh. Turkkâ lii saahâd, já soksâmeh láá suullân 5–12 cm kukkosiih. Muotâleopard čuávjivuálááš lii vielgâd.
Muotâleopard piergee kolmâ kuávluin já váráduvâin maaŋgâi adaptaatioi áánsust. Ton peeljih láá uceh já jurbâseh, já toi peht ij lappuu ennuv liegâsvuotâ. Muotâleopard kubdâ kepileh išedeh muottuu alne väzzimist, já toi assaas turkkâ iästá liegâsvuođâ lappum. Kuhes já sojelis seibi iššeed talle ko muotâleopard kuárŋu kiäđgáás soojijn. Seibi lii viehâ kossuv, tastko toos vyerkkejuvvoo pyeidi.[8]
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Muotâleopard iälust suullân 2 000 000 km2 vijđosii kuávlust Koskâ-Aasia váráduvâin. Luándust iälusteh tuše suullân 3 920–6 390 muotâleopardid. Muotâleopard tiättoo 12 enâmist: Afganistanist, Bhutanist, Kiinast, Indiast, Kazakstanist, Kirgisiast, Mongoliast, Nepalist, Pakistanist, Ruošâst, Tadžikistanist já Uzbekistanist. Muotâleopard suojâlemkuávluin 60 % láá Kiinast. Himalaja váráduvâst tot tiättoo 3 000–5 400 meetter aloduvâst. Ruošâst já Mongoliast vist muotâleopard iälust 1 000 meetter aloduvâst. Muotâleopard tiettumkuávlust šoŋŋâdâh lii koolmâs já koškes, já tobbeen šaddeh tuše sinoh já miestuuh.[9]
Jyehi muotâleopardist lii jieijâs reeviir. Muotâleopard ij lah nuuvt aggressiivlávt territoriaallâš ko motomeh šlaajah, mutâ orráás reeviir läävee leđe eksklusiivlâš. Jis salâselleeh láá valjeest, te muotâleopard reeviir lii táválávt ucceeb, suullân 30–65 km2. Tot puáhtá kuittâg leđe paijeel 1 000 km2, jis salâselleeh iä lah siämmáá ennuv.[9]
Muotâleopard lii nomadisâš ellee, já tot jotá alfáárug pirrâ jieijâs reeviir pivdemin já kyeđimin meerhâid, amas eres muotâleopardeh varriđ tohon. Motomin muotâleopard sáttá jotteeđ kuhes maađhijd jieijâs reeviir ulguubeln, já lii dokumentistum ohtâgâs, mii juuđij 43 km oovtâ iijâst.[9]
Raavâd
[mute | mute käldee]Muotâleopard áppád koddeđ elleid, moh láá kulmii ton matsiih. Tot pivdá el. baralijd, argaalijd, kavrâsijd, murmelijd já eres uccâ njomâtteijeid. Muotâleopard pivdem elleeh láá pivdoelleeh meiddei ulmuid. Tastko luánduliih salâselleeh kiäppáneh, muotâleopard kárttá koddeđ šivettijd, já sehe páiháliih viljâleijeeh já nomadeh távjá kuástideh muotâleopard koddemijd.[10]
Lasanem
[mute | mute käldee].jpg)
Ores šadda suhâjuátkimahan 3-ihásâžžân, já niŋálâs vist 2-ihásâžžân.[11] Kieimâm tábáhtuvá uđđâivemáánust njuhčâmáánu pelimudo räi.[11] Ton ääigi hajâmeerhâi kyeđđim lii hirmâd táválâš.[11] Niŋálâs já ores joteh oovtâst muáddi peeivi já parâttâlleh koskânis.[9] Paarâ puáhtá meiddei pivdeđ oovtâst.[11]
Niŋálâs lii čuávjist 90–103 peivid. Tot čivgá táválávt 2–4 čiivgâ vyesimáánust teikkâ kesimáánust. Čiivgah šaddeh syejeest, já toh teddih suullân 450 g. Čiivgâi čalmeh lekkâseh oho keččin šoddâmist. Čiivgah uáhuh jo love peeivi ahasâžžân, já toh pyehtih ruottâđ kyevti mánuppaje ahasâžžân. Niŋálâs njoomât čivgâidis 3–4 mánuppaje, mutâ čiivgah poreh piärgu jo kyevti mánuppaje ahasâžžân. Čiivgah pisottâlleh niŋálâssáin ton räi ko toh láá suullân kyevti-ihásiih, já toh šaddeh rävisin pelnubihásâžžân. Luándust muotâleopard iälá 15-ihásâžžân.[11]
Uhkeh
[mute | mute käldee]Salâsellei lijgepivdo, eellimpirrâs tuššâm, syelipivdo, šoŋŋâdâhnubástus sehe kuástidemkoddemeh já muotâleopard já ulmui koskâsiih konflikteh láá stuárráámuuh uhkeh muotâleopardân. Ton eellimpiirâs lii kiäppánmin, tastko ain stuárráábeh kuávluh kiävttojeh ulmui asâidutmân já šivettij kuáđutmân. Stuárráámus uhke lii kuittâg vaarâ šoŋŋâdâhnubástus, mon keežild Himalaja váráduvâst sáttá lappuđ joba 30 % muotâleopard eellimpirrâsist.[10]
Muotâleopard syelipivdoo tuurhâ tiet, já ton täävtih já rumâšuásih kiävttojeh ärbivuáválii aasialii talhâstiettust.[11]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Muotâleopard.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Snow Leopard iucnredlist.org. Čujottum 8.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Snow leopard nationalgeographic.com. 19.3.2020. Čujottum 8.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Snow leopard www.britannica.com. 21.6.2024. Čujottum 8.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Snow Leopard (Panthera uncia) www.dimensions.com. Čujottum 8.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Hemmer, Helmut: Uncia uncia (PDF) web.archive.org. 29.11.1972. Mammalian Species. Čujottum 8.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 Nowell, K. & Jackson, P.: "Snow leopard, Uncia uncia". Wild cats: Status survey and conservation action plan, s. 91–95. Gland, Switzerland: International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, 1996. ISBN 9782831700458.
- ↑ Sunquist, M. & Sunquist, F.: "Snow leopard Uncia uncia (Schreber, 1775)". Wild Cats of the World, s. 377–394. Chicago: University of Chicago Press, 2002. ISBN 978-0-226-77999-7. Tyeje nettiversio.
- ↑ Gish, M.: Snow Leopards. Creative Education, 2016. ISBN 978-1-56660-746-9. Tyeje nettiversio.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Habitat Snow Leopard Trust. Čujottum 9.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 10,0 10,1 Where do snow leopards live? And nine other snow leopard facts worldwildlife.org. Čujottum 19.8.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 Snow leopard www.torontozoo.com. Čujottum 19.8.2024. (eŋgâlâskielân)