Njuškii siskáldâsân

Mietâmyerji

Wikipedia:st
Mietâmyerji

Mietâmyerji (Rubus arcticus) lii myerji, mii šadda uáli vijđáht Säämist. Tot kávnoo maailm taveoosijn kidâ SiberiastAlaskast, mut váilu IslandistRuánááenâmist. Mäddiláá mietâmyerji läävejeh meiddei kalveđ šaddokaardijn, mut tot ij oro nuuvt pyereest luhostuumin. Mietâmyerji oro leevvânmin ulmuu aassâmsoojijd, já puáris kuátisoojijn šadda távjá mietâmyerji.[1]

Tobdomeerhah

[mute | mute käldee]

Mietâmyerji ruopsisvielgis kukáh hervejeh piälduroobdâid sehe juhâ- já aajâriddoid algâkeesist. Mäddiláá, eromâšávt koolvâkaardijn mietâmyerji láddá juo syeinimáánust, mut Säämist kale ij peesâ čuággiđ taid tevkisruškis muorjijd ovdilgo loppâkeesist. Loostah iä lah ain ruánááh, pic toh sättih ruápsáđ teikkâ ruškáđ. Mietâmyerji uážžu kale ettâđ räässin já taat rääsi lii maaŋgâihásâš. Tääbbin Säämist siämmáásullâsâš šaddo lii láávžámyerji. Tot šadda juovâenâmijn, ereslágán soojijn ko mietâmyerji.[1]

Mietâmyerji lii uáli navcâttem. Jis tot kárttá kištodiđ eres šadoigijn, tot távjá táppáá já láppoo ollásávt. Tot ij lijkkuu olmâ taanáigásâš eennâmtuáluvuovijn. Mietâmyerji kaavnah-uv vissásumosávt puáris hilgum piäldu roobdâst.[1]

Siäiluttem já kevttim

[mute | mute käldee]

Mietâmuorjijd puáhtá tiäđust-uv meiddei kalmaattiđ, mut mietâmyerjist puáhtá kevttiđ muide-uv ko muorjijd. Kesikyevdilist puáhtá nuurrâđ loostâid ohtân verdijnis tejâamnâsin tiervâslâš juhâmuš várás. Mietâmuorjij čuággim lii uáli áijáá, ko myerji lii nanosávt kiddâ myerjimaddust. Madduuh puátih viehâruš fáárun, mut tot ij toovâ maiden. Muorjijd lii pyeremus renskiđ nuuvt, et čuopah skerreigijn myerjimadduid luovâs. Taid pasâttâsâid puáhtá kuškâdiđ siämmáánáálá ko loostâid-uv tejâamnâsin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii vuoššâđ muorjijd ohtân madduinis já silliđ madduid meddâl – já taid puáhtá kulloo vala talle-uv kuškâdiđ. Myerji lii kuittâg tivrâsumos já tom olmooš kiävttá iänááš viinijd, sappijd já hilloid. Mietâmyerji lii vuáimálâš myerji. Raavvâdlâšvuođâ keežild mietâmyerji tohhee myerjisiävuttâssáid. Ko ráhtá mietâmyerjihilo, te myerjikiilun taarbâš suullân 600 rammid sukkâr.[1]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Aikio, Jouni: Mietâmyerji. Anarâš-kalender 2004, 2004. Anarâškielâ servi ry.