Luándustaađâ
Luándustaađâ lii stuárus, mon nummeerlâš árvu lii universaal, ađai tot ij lah kiddâ saajeest ige ääigist. Luándustaađah láá váhá nuuvt ko matemaatlâš staađah, tego pii. Luándustaađah láá ovdâmerkkân Planck staađâ h, čuovâliähtu kuárusvuođâst c já gravitaatiostaađâ G.
Dimensioliih já dimensiottemes luándustaađah
[mute | mute käldee]Dimensiolij luándustaađâi áárvuh láá kiddâ ohtâduvâin toin naalij, ete staađâ árvu muttoo, jis ton ohtâdâh muttoo. Ovdâmerkkân čuovâliähtu miäruštâlloo táválávt ohtâdâhhân meettereh sekuntist, kuás ton árvu lii 299 792 458. Jis čuovâliävtu miäruštâlâččij ohtâdâhhân kilomeettereh sekuntist, te ton árvu ličij 299 792,458.
Dimensiottemes luándustaađâi áárvuh iä lah kiddâ kevttum ohtâduvâin, pic toh láá táválávt dimensiolij staađâi uásimereh. Tastko dimensiottemes staađah láá tuše lovoh, te lii máhđulâš, ete miinii puátteevuođâ teoriaid ennust toi áárvuid.
Sommerfeld staađâ α lii ohtâ tobdosumosijn dimensiottemes staađâin. Ton árvu lii mittedum iskoslávt viehâ tárkká (7,297 352 5643(11) × 10−3)[1], mut tom ij lah vala puáhtám suorgiittiđ mongin teoriast. Nubbe tobdos ovdâmerkkâ lii prootoon já elektron masai koskâvuotâ mp / me, mon lohoárvu lii suulân 1 836,152 673 426(32).[1]
Uási luándustaađâi áárvuin láá täärhih, tastko SI-vuáháduvvâst vuáđuohtâduvah láá miäruštâllum toi vievâst.
Motomeh luándustaađah
[mute | mute käldee]Almolâš luándustaađah
[mute | mute käldee]| Staađâ | Tubdâldâh | Árvu | Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ |
|---|---|---|---|
| čuovâliähtu kuárusvuođâst | 299 792 458 m/s | tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield) | |
| gravitaatiostaađâ | , | 6,674 30(15) × 10−11 m3·kg−1·s−2[1] | 2,2 × 10−5 |
| Planck staađâ | 6,626 070 15 × 10−34 J·s | tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield) | |
| redusistum Planck staađâ (Dirac staađâ) | 1,054 571 817… × 10−34 J·s[1] | tärkki | |
Šleđgâmagneetlâš staađah
[mute | mute käldee]| Staađâ | Tubdâldâh | Árvu | Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ |
|---|---|---|---|
| kuárusvuođâ permeabiliteet ađai magneetstaađâ | 1,256 637 061 27(20) × 10−6 N·A−2[1] | 1,6 × 10−10 | |
| kuárusvuođâ permittiivlâšvuotâ ađai šleđgâstaađâ | 8,854 187 8188(14) × 10−12 F·m−1[1] | 1,6 × 10−10 | |
| kuárusvuođâ karakteristlâš impedans | 376,730 313 412(59) Ω[1] | 1,6 × 10−10 | |
| Coulomb staađâ | 8,987 551 7862(14) × 109 N·m²·C−2[1] | 1,6 × 10−10 | |
| algâvárádâs | 1,602 176 634 × 10−19 C | tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield) |
Aatoom- já vááimusfyysiik staađah
[mute | mute käldee]| Staađâ | Tubdâldâh | Árvu | Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ |
|---|---|---|---|
| Bohr suonjâr | 5,291 772 105 44(82) × 10−11 m[1] | 1,6 × 10−10 | |
| klassiklâš elektron suonjâr | 2,817 940 3205(13) × 10−15 m[1] | 4,7 × 10−10 | |
| elektron massa | 9,109 383 7139(28) × 10−31 kg[1] | 3,1 × 10−10 | |
| Fermi lahtosstaađâ | 1,166 3787(6) × 10−5 GeV−2[1] | 5,1 × 10−7 | |
| Sommerfeld staađâ | 7,297 352 5643(11) × 10−3[1] | 1,6 × 10−10 | |
| prootoon massa | 1,672 621 925 95(52) × 10−27 kg[1] | 3,1 × 10−10 | |
| Rydberg staađâ | 10 973 731,568 157(12) m−1[1] | 1,1 × 10−12 | |
Kemia já termodynamiik staađah
[mute | mute käldee]| Staađâ | Tubdâldâh já ciälhus | Árvu | Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ | |
|---|---|---|---|---|
| aatoommassaohtâdâh (1/12-uási čiđđâ-12-aatoom massaast) | 1,660 539 068 92(52) × 10−27 kg[1] | 3,1 × 10−10 | ||
| Avogadro staađâ | 6,022 140 76 × 1023 mol−1 | tärkki | ||
| Boltzmann staađâ | 1,380 649 × 10−23 J·K−1 | tärkki | ||
| Faraday staađâ | 96 485,332 123 310 0184 C·mol−1 | tärkki | ||
| moolisâš kaasustaađâ | 8,314 462 618 153 24 J·K−1·mol−1 | tärkki | ||
| moolisâš Planck staađâ | 3,990 312 712… × 10−10 J·s·mol−1[1] | tärkki | ||
| ideaalkaasu moolisaijaavuotâ, | ko =273.15 K já =100 kPa | 2,2710 954 64... × 10−2 m³·mol−1 | tärkki | |
| ko =273.15 K já =101.325 kPa | 2,2413 969 54... × 10−2 m³·mol−1 | tärkki | ||
| Stefan–Boltzmann staađâ | 5,670 374 419… × 10−8 W·m−2·K−4[1] | tärkki | ||
| Wien sirdâšemlaavâ staađâ | 4,965 114 231... | 2,897 771 955… × 10−3 m·K[1] | tärkki | |
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Luándustaađâ.