Njuškii siskáldâsân

Luándustaađâ

Wikipedia:st

Luándustaađâ lii stuárus, mon nummeerlâš árvu lii universaal, ađai tot ij lah kiddâ saajeest ige ääigist. Luándustaađah láá váhá nuuvt ko matemaatlâš staađah, tego pii. Luándustaađah láá ovdâmerkkân Planck staađâ h, čuovâliähtu kuárusvuođâst c já gravitaatiostaađâ G.

Dimensioliih já dimensiottemes luándustaađah

[mute | mute käldee]

Dimensiolij luándustaađâi áárvuh láá kiddâ ohtâduvâin toin naalij, ete staađâ árvu muttoo, jis ton ohtâdâh muttoo. Ovdâmerkkân čuovâliähtu miäruštâlloo táválávt ohtâdâhhân meettereh sekuntist, kuás ton árvu lii 299 792 458. Jis čuovâliävtu miäruštâlâččij ohtâdâhhân kilomeettereh sekuntist, te ton árvu ličij 299 792,458.

Dimensiottemes luándustaađâi áárvuh iä lah kiddâ kevttum ohtâduvâin, pic toh láá táválávt dimensiolij staađâi uásimereh. Tastko dimensiottemes staađah láá tuše lovoh, te lii máhđulâš, ete miinii puátteevuođâ teoriaid ennust toi áárvuid.

Sommerfeld staađâ α lii ohtâ tobdosumosijn dimensiottemes staađâin. Ton árvu lii mittedum iskoslávt viehâ tárkká (7,297 352 5643(11) × 10−3)[1], mut tom ij lah vala puáhtám suorgiittiđ mongin teoriast. Nubbe tobdos ovdâmerkkâ lii prootoon já elektron masai koskâvuotâ mp / me, mon lohoárvu lii suulân 1 836,152 673 426(32).[1]

Uási luándustaađâi áárvuin láá täärhih, tastko SI-vuáháduvvâst vuáđuohtâduvah láá miäruštâllum toi vievâst.

Motomeh luándustaađah

[mute | mute käldee]

Almolâš luándustaađah

[mute | mute käldee]
Staađâ Tubdâldâh Árvu Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ
čuovâliähtu kuárusvuođâst c 299 792 458 m/s tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield)
gravitaatiostaađâ G, γ 6,674 30(15) × 10−11 m3·kg−1·s−2[1] 2,2 × 10−5
Planck staađâ h 6,626 070 15 × 10−34 J·s tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield)
redusistum Planck staađâ (Dirac staađâ) ℏ=h/(2π) 1,054 571 817… × 10−34 J·s[1] tärkki

Šleđgâmagneetlâš staađah

[mute | mute käldee]
Staađâ Tubdâldâh Árvu Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ
kuárusvuođâ permeabiliteet ađai magneetstaađâ μ0 1,256 637 061 27(20) × 10−6 N·A−2[1] 1,6 × 10−10
kuárusvuođâ permittiivlâšvuotâ ađai šleđgâstaađâ ε0=1/(μ0c2) 8,854 187 8188(14) × 10−12 F·m−1[1] 1,6 × 10−10
kuárusvuođâ karakteristlâš impedans Z0=μ0c 376,730 313 412(59) Ω[1] 1,6 × 10−10
Coulomb staađâ ke=1/4πϵ0 8,987 551 7862(14) × 109 N·m²·C−2[1] 1,6 × 10−10
algâvárádâs e 1,602 176 634 × 10−19 C tärkki (ohtâduvâi miäruštâllâm mield)

Aatoom- já vááimusfyysiik staađah

[mute | mute käldee]
Staađâ Tubdâldâh Árvu Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ
Bohr suonjâr a0=α/4πR∞ 5,291 772 105 44(82) × 10−11 m[1] 1,6 × 10−10
klassiklâš elektron suonjâr re=e2/4πϵ0mec2 2,817 940 3205(13) × 10−15 m[1] 4,7 × 10−10
elektron massa me 9,109 383 7139(28) × 10−31 kg[1] 3,1 × 10−10
Fermi lahtosstaađâ GF/(ℏc)3 1,166 3787(6) × 10−5 GeV−2[1] 5,1 × 10−7
Sommerfeld staađâ α=μ0e2c/(2h)=e2/(4πϵ0ℏc) 7,297 352 5643(11) × 10−3[1] 1,6 × 10−10
prootoon massa mp 1,672 621 925 95(52) × 10−27 kg[1] 3,1 × 10−10
Rydberg staađâ R∞=α2mec/2h 10 973 731,568 157(12) m−1[1] 1,1 × 10−12

Kemia já termodynamiik staađah

[mute | mute käldee]
Staađâ Tubdâldâh já ciälhus Árvu Koskâvuođâlâš epitärkkivuotâ
aatoommassaohtâdâh (1/12-uási čiđđâ-12-aatoom massaast) mu=1 u 1,660 539 068 92(52) × 10−27 kg[1] 3,1 × 10−10
Avogadro staađâ NA,L 6,022 140 76 × 1023 mol−1 tärkki
Boltzmann staađâ k=kB=R/NA 1,380 649 × 10−23 J·K−1 tärkki
Faraday staađâ F=NAe 96 485,332 123 310 0184 C·mol−1 tärkki
moolisâš kaasustaađâ R 8,314 462 618 153 24 J·K−1·mol−1 tärkki
moolisâš Planck staađâ NAh 3,990 312 712… × 10−10 J·s·mol−1[1] tärkki
ideaalkaasu moolisaijaavuotâ, ko T=273.15 K já p=100 kPa Vm=RT/p 2,2710 954 64... × 10−2 m³·mol−1 tärkki
ko T=273.15 K já p=101.325 kPa 2,2413 969 54... × 10−2 m³·mol−1 tärkki
Stefan–Boltzmann staađâ σ=(π2/60)k4/ℏ3c2 5,670 374 419… × 10−8 W·m−2·K−4[1] tärkki
Wien sirdâšemlaavâ staađâ b=(hc/k)/ 4,965 114 231... 2,897 771 955… × 10−3 m·K[1] tärkki

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Fundamental Physical Constants — Complete Listing: 2022 CODATA adjustment. National Institute of Standards and Technology (NIST).