Lade kirkko
| Lade kirkko | |
|---|---|
 Lade kirkko Ruándimist ive 2006 |
|
|
Koordinaateh: |
|
| Staatâ |
 Taažâ |
| Lääni | Trøndelag |
| Kieldâ | Ruándim |
| Kaavpuguási | Lade |
| Kirkkokodde | Taažâ kirkko |
| Pispekodde | Nidaros pispekodde |
| Ruávástkodde | Nidaros tuámuruávástkodde |
| Servikodde | Lade servikodde |
| Huksejum | 1100-loho |
| Materiaal | keđgi |
| Čokkámsajeh | 190[1] |
| Äigi | UTC+1 |
Lade kirkko (uđđâtárukielân Lade kyrkje já kirjetárukielân Lade kirke, ovdil meid Hlade kirke) lii kuheskirkko Lade kaavpuguásist, Ruándimist, Trøndelag läänist, Taažâst. Tot kulá Lade servikoodán, mii vist kulá Nidaros tuámuruávástkoodán.[2] Kirho aldasijn lii kirkkoeennâm.
Historjá
[mute | mute käldee]
Lade kirkko lii puárásumos kirkko ovdii Strinda kieldâst. Tot lâi ubâ kuávlu tehálumos kirkko tassaažân ko Strinda kirkko huksejui.[1]
Vuossâmuš kirkko huksejui 900-lovvoost, já tot lâi rahtum muorâst. Tááláš kirkko, mii lii rahtum keeđgist, huksejui 1100-lovvoost. Kihheen ij tieđe tárkká, kuás tot huksejui, mut huksimpargoh tuođânálásávt algii 1130-lovvoost já nuhhii oovtâ käldee mield suulân ive 1160,[1] mut eres käldei mield esken suulân ive 1190.[3][4][5][6]
Koskâääigi loopâbeln kirkko tooimâi luostarin.[1]
Ive 1574 kirho omâstus sirdâšui ovtâskâs ulmui.[1]
Suulân ive 1800 uđđâ kiällutornâ huksejui káátu oolâ. Tot vuáđutivvui ive 1913. Onnáá peeivi toornâst láá kyehti kiälu: Lars Kuyandi rähtim kiällu (ive 1884) já Olsen Nauen rähtim kiällu (ive 1946).[1]
Taažâ já Ruotâ koskâsij soođij ääigi já maŋeláá meiddei nube maailmsuáđi ääigi kirkko kevttui purrâmušvuárkkán.
Vaaljâkirkkon ive 1814
[mute | mute käldee]Ive 1814 Taažâst uárnejuvvojii vuossâmuuh riijkâvijđosiih vaaljah. Talle Lade kirkko tooimâi vaaljâkirkkon (kirjetárukielân valgkirke já uđđâtárukielân valkyrkje) ađai ulmuuh ellii tobbeen jienâstmin.[7] Vaaljâkirhoh lijjii ohtsis paijeel 300 pirrâ Taažâ.
Huksiittâs
[mute | mute käldee]Lade kirkko lii kuhes keđgikirkko. Ton váldu-uksâ lii kirho viestâruásist nk. viärjuvisteest, mii tuáimá kirho viäskárin. Viärjuvisteest piäsá kirkkosalin. Sali nuorttiibeln lii ucce kuori. Kirho já kirkkoeennâm pirrâ lii vyeligis keđgiäiđi.
Kirkkosali
[mute | mute käldee].jpg)
Kirhoost lii neeljičievâg kirkkosali, moos čäähih suulân 190 olmožid.[1] Salist lii särnistovli, mon Jens Snekker (teikâ "Snedicher") veerâi ive 1649. Tom máálái Johan Contrafeier.[1][5] Särnistoovli paajaabeln lii ruuvnâ hámásâš škajâkáttu, mii lasettui esken 1700-lovvoost.[5] Tääl särnistovli lii kirkkosali taveuásist kuori alda, mut algâaalgâst tot lâi sali maadâseeinist já ive 1898 tot sirdui sali nubebel.[5]
Kuori puotâluvâi kirkkosalist lii luptâstâh.
Kuori
[mute | mute käldee]Kirho kuori lii keezib ko kirkkosali, já tot lii tuše 7,1 x 7,4 m. Tobbeen láá kirho álttár, álttárkärdi já álttártavlu.
Álttártavlu
[mute | mute käldee]Lade kirho álttártavlu lii maaŋgâuásásâš, ivnáá já styeres. Tast láá tääl kyehti taavlu, moi pirrâ láá muorâst veerrum uásih já moi vyelni láá albasterpaneleh. Álttártaavlu uásih láá jieškote-uvlágánijn äigipoojijn: albasterpaneleh láá 1400-lovvoost, muorâuásih 1700-lovvoost já táálááh taavluh 1900-lovvoost.
Álttártaavlu albasterpanelij reliefeh ráhtojii 1400-lovvoost Eŋlandist.[8] Algâaalgâst paneleh kullii álttárskáápán, mast lijjii uuvsah já maid lâi mahđulâš meid toppâđ.[8] Álttárskäppi já pajaspajanempaaneel láá lappum, mut eres uásih láá vala kiävtust tááláá álttártaavlust.[8]
Lars Pedersen veerâi álttártaavlu muorâoosijd ive 1709.[1] Tot annoo Pedersen tehálumosin pargon.[1][8] Ellen Ravert, kii aasâi talle Lade Gård kärdinist, skeŋkkij Pedersen veerrâm álttártaavlu kiirkon siämmáá ive.
Tááláin taavluin paajeeb kovvee Jeesus pajaspajanem já vyeleeb suu riistânnavlim.[1] Kuohtuid máálái Ola Seter ive 1946.[1]
Kovegalleria
[mute | mute käldee]-
Kirho uksâ -
Kirho nk. viärju-
viste ađai kirho vees-
kir -
Kirho tyehi-
uási -
Kirkko-
eennâm -
Kirkkoeennâm
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Lade kirkko.
- Lade kirkko Kirkesøk (Taažâ kirho kirhoi uuccâmpalvâlus). Taažâ kirkko. (kirjetárukielân)
- Lade kirkko Kulturminnesøk. Riksantikvaren – Taažâ kulttuuräärbi direktoraat. (kirjetárukielân)
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č d đ e f g h i Lade kirke Norske kirker. 3.4.2017. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Lade menighet Taažâ kirkko. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Rosvold, Knut A.: Lade kirke snl.no. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Lade kirke Taažâ kirkko. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ a â b c Wedvik, Barbro: A 365 Lade kirke: Behandling av prekestol. NIKU oppdragsrapport 40/2017. Taažâ kulttuurärbitutkâminstituut NIKU, 2017. Kirje nettiversio (PDF) (čujottum 22.9.2024). (kirjetárukielân)
- ↑ Norske steinkirker fra middelalderen – Nøkkeltallsrapport 2021, s. 44. KA Arbeidsgiverorganisasjon for kirkelige virksomheter, 2021. Kirje nettiversio (čujottum 22.9.2024). (kirjetárukielân)
- ↑ Valgkirkene lokalhistoriewiki.no. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ a â b c Lager modell av tapt alterskap fra 1400-tallet ved bruk av digitale metoder 7.2.2022. Taažâ kulttuurärbitutkâminstituut NIKU. Čujottum 22.9.2024. (kirjetárukielân)
