Frans Äimä

Wikipedia:st
Jump to navigation Jump to search
Frans Äimä
Frans-Aima.jpg
Šoddâm Porgemáánu 27. peeivi 1875
Kalajoki
Jáámmám Vyesimáánu 14. peeivi 1936
Helsig
Karrieer
Instituut Helsig ollâopâttâh
Tutkâmfáddá Fonetiikfonologia

Frans Äimä (27. porgemáánu 1875 Kalajoki, Suomâ14. vyesimáánu 1936 Helsig, Suomâ) lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikastfonologiast.

Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen[Mute | Mute käldee]

Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen lâi Äimä Lectio praecursoria (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum)[1].

Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen[Mute | Mute käldee]

Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen lii Frans Äimä ive 1918 almostum náguskirjepargo. Tot čielgee magareh konsonanteh já vokaleh lijjii anarâškielâst čyeti ihheed tassaaš. Ovdâmerkkân Äimä iäruttij fooneetlávt kyehti k-puustav: táválâš k-puustav já k-puustav, mon vyelni lii njuolâ. Taan ääigi kielâst kuábbááh-uv k-pustaveh maneh kuittâg siämmáá fooneem siisâ. Äimä iäruttij fooneetlávt meiddei uáli ennuv vokalijd.

Ton lasseen sun kieđâvušâi puoh máhđulijd diftoŋijd (kyehti vookaal oovtâst) já triftoŋijd (kulmâ vookaal oovtâst). Onnáá peeivi triftoŋeh iä lah innig ollágin (om. “iei”: nubbe “i” lii pelivookaal). Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “olmâ diftoŋijd” – ovdâmerkkân “ai”, “ei”, “ii”, “oi” já “ui”. Taan ääigi kielâst vookaal “i” ij kuittâgin lah diftoŋ siste: tagareh “olmâ diftoŋeh” láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “ij-olmâ diftoŋijd”. Taan ääigi kielâ diftoŋeh (iä, ie, uo, uá, ye) kuleh taan juávkun. Äimä mield taan juávkun kullii eenâb ko vittâ diftoŋ, mut onnáá peeivi ovdâmerkkân “εä”, “eä” já “iä” maneh puoh siämmáá diftoŋ vuálá.

Äimä tutkâmuš ij kuittâgin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. Mielâkiddiivâš lii meiddei Äimä tutkâmuš jienâduvâi kukkoduvâst. Sun lii merkkim vijđásávt puoh kukkodâhtaasijd, moh lijjii käävci.

Äimä informanteh[Mute | Mute käldee]

Äimä informanteh iivij 19001906[2]:

Máddáápele kuávlu (Čuárvinjargâ, Njellim):

  • Paul Valle (š.1826, j. 1906)
  • Samuel Saijets (š. 1878)
  • Yrjänä Musta (š. 1842)

Nuorttiipele kuávlu (Paččvei):

Taavaapele kuávlu (Päärtih, Vävli):

  • Antti Sarre
  • Uula Sarre

Viestârpele kuávlu (Solojävri, Äijihjävri (Veskonjaargâ alda), Muddusjävri, Moshááh (Tirro)):

  • Heikki Mattus (š. 1838)
  • Isak Mannermaa (š. 1830, j. 1908)
  • Mikko Aikio (š. 1837)
  • Jouni Saijets (š. 1858)
  • Hannu Mattus

Käldeeh[Mute | Mute käldee]