Äijih

Äijih lii muádi kilomeetter kukkosâš já kilomeetter kobdosâš ollâ suálui Avveel taavaapiäláá Äijihjäävri já Aanaarjäävri kooskâst, mast lii siämmáánommâsâš kiäđgáás vääri.

Nommâ

Äijihjäävri ovdii noomâ vuáđuld puáhtá miäruštâllâđ, et Äijih lii kuulmâ Aanaarjäävri Äijihsuollust puoh váldálumos. Äijihjäävri taavaabeln lii ollâ já masa juo päljis vääri Ákku já tovlái muštâlusâi mield moonâi Äijihist eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Áákun, vâi immeelpelikyeimih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Nube tiäđu mield kuovđâšm ličij moonnâm Äijihjoorŋâ Äijihist ađai Äijihsuollust Áákun já táágu pehti lii vaarâ saahâ Ákku-nommâsâš päävtist ađai källest, mii lii Kálguvääri alne, ko tot lii lamaš meiddei uhredemsaje ađai sieidi. Kálguvääri Ákkuhân lii Äijihjoorŋâ Äijih pelikyeimi.

Arkeologlâš tutkâmušah

Keessiv 2007 tahhojii arkeologlâš tutkâmušah suollust. Toi ohtâvuođâst kavnui kuovđâšm nubbe keeči suolluu alemuu uási viestârvieltist alda aalaa já Ááhu piälááš kuovđâšm kavnui roovvâdmáánust 2007 Vesa Luhta iššijn, ko arkeolog Eija Ojanlatva toovâi vuáđusteijee arkeologlâš tutkâmuš Ááhust. Äijihist toohum arkeologlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst kavnui meiddei ovdiltubdâmettum sieidi, mast váldojii radiočiđđâäigidem várás paijeel 400 tähtipittád tutkâmnáál. Täävtih macâttuvvojeh siämmáá sajan, ko äigidem lii vaalmâš. Äigidem mield täävtih láá puárásuboh, ko maid lijjii Äijihjoorŋâ Äijihsuollust kavnum täävtih ađai Äijih sieidi tähtipasâttâsah lijjii uhredum toho ovdil ive 1400.