Stokkespáálváš

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Stokkespáálváš
Apus apus
(Linnaeus, 1758)
Apus apus -Barcelona, Spain-8 (1).jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)[2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Status iucn3.1 EN smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Caprimulgiformes
Čerdâ Piškoolodeh Apodidae
Suuhâ Apus
Šlaajâ apus

Stokkespáálváš (Apus apus) ađai vyevdispáálváš lii piškooluddijd kullee loddešlaajâ. Tot lii Pohjanmaa eennâmkode lodde.[3]

Stuárudâh já tobdomeerhah[mute | mute käldee]

Stokkespáálváš lii 17–18,5 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 42–54 g. Ton suájákeejij koskâ lii 40–44 cm. Stokkespáálváš lii masa ollásávt tevkis lodde, tuše čuudâ lii vielgâd. Jyelgiruottâsijn láá puuzah, jyelgisuormah láá čapisruškâdeh. Njune lii čappâd.

Stokkespáálváš lii pyereest vuáhádum elimân ááimust. Tot viättá-uv masa ubâ elimis kirden. Lodde kirdá tuáhist korrâ liävttoin (joba 150 km/h) kaavpugij já siijdâi káátui pajalist.[4] Tot puáhtá kirdeđ joba 2,5–3 km aloduvvâst.[5] Stokkespáálváš puurâd, uáđá, norá piervâlmateriaalijd já parâttâl ááimust[4], enâmist vuod tot ij paste väzziđ.[3] Tuše pessimääigi tot siäivu monniđ já läälliđ.

Nomâstis huolâhánnáá stokkespáálváš ij kuulâ eidusijd spálváid, pic piškooluddijd.

Stokkespálváá jienâ lii piškom ”sviir srrii”.[3]

Stokkespálváá lavdâm

Lavdâm já eellimpiirâs[mute | mute käldee]

Stokkespáálváš iälá aassâmkuávdáin já čuovâdâs meecijn ubâ Suomâst.[3] Tot pessee eromâšávt Maadâ- já Koskâ-Suomâ kaavpugij já eres čuákkipaaihij kuávdáin. Olgosuáluikuávlust já Tuodâr-Laapist tot váilu.[4] Mudoi šlaajâ tiettumkuávlu lii masa ubâ Euroop, Tave-Afrik já stuorrâ uási Aasiast. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 14 000–26 000 paarrâd.[3]

Stokkespáálváš tálvástâl trooppisâš Afrikist. Lodde lii peivivärrejeijee. Čohčâvarrim lii porge-čohčâmáánust já kiđđâvarrim vyesi-kesimáánust.[3]

Lasanem[mute | mute käldee]

Stokkespáálváš ráhtá piervâlis puuzâin, vaddâsijn já eres materiaalijn, maid tot tuápu ááimust. Piervâl lii rahtum rakânâsâi kátturääji vuáguin, muorâi vuovdâin já loddeloováin. Niŋálâs mannee kesimáánust 1–3 mane. Sehe ores já niŋálâs läälliv taid 18–26 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 25–49 peeivi ahasâžžân. Piervâlist viettum äigi lii kiddâ ravâdâs tiileest.[3] Stokkespáálváš pessee táválávt siämmáá saajeest siämmáin kuoimijn ivveest nuubán.[5]

Stokkespálváá suhâjuátkimahe lii 2–3 ive.[4] Stokkespáálváš puáhtá eelliđ viehâ kuhháá. Puárásumos Suomâst kavnum stokkespáálváš lâi 15 ive ahasâš. Euroopist láá kavnum muáddi lode, moh ellii muádlov ahasâžžân.[6]

Raavâd[mute | mute käldee]

Stokkespáálváš porá ááimust ellee eevnijd já tiivrijd. Raavâdpááluin, maid vaanhimeh pyehtiv uđâgáidis, sättih leđe 1 500 uccâ teikkâ 150–200 stuárráb tivred. Páálui tiäddu lii suullân ohtâ grammâ.[3]

Stokkespáálváš máttá velttiđ vyeligistedduid já karveđ taid čuođijd kilomeetterijd, tastko arvekuávluin tiivreh iä kirde. Uđâgááh piergejeh joba oho ravâdâsttáá, mon ääigi toh láá oijâgâsâst.[3][4]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. IUCN Red List Čujottum 02.10.2022 (eŋgâlâskielân)
  2. Jari Valkama: Stokkespáálváš – Apus apus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Tervapääsky, Apus apus - Linnut - LuontoPortti luontoportti.com. Čujottum 2.10.2022.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Koskimies, Pertti: Suomen lintuopas, s. 287. 4. riäntus. WSOY, 2018.
  5. 5,0 5,1 Minna Pyykön maailma: Ihmeelliset tervapääskyt | Minna Pyykön maailma | Yle Areena – podcastit areena.yle.fi. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)
  6. Elämää ilmassa - ihmeelliset tervapääskyt yle.fi. Čujottum 2.10.2022. (suomâkielân)