Njuškii siskáldâsân

Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat

Wikipedia:st
Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat
Colony and Protectorate of Sierra Leone
18081961
Tááláš Sierra Leone sajadâh Afrikist tevkisčuovjâdijn.
Tááláš Sierra Leone sajadâh Afrikist tevkisčuovjâdijn.
Staatâhäämi ruuvnâsirdoeennâm
uási  Brittilâš Viestâr-Afrik
Staatâjođetteijee George III (1808–1820)
George IV (1820–1830)
William IV (1830–1837)
Victoria (1837–1901)
Edward VII (1901–1910)
George V (1910–1936)
Edward VIII (1936)
George VI (1936–1952)
Elizabeth II (1952–1961)
Uáivikaavpug Freetown
  8°29′4″N, 13°14′4″W
Vijđodâh
 ohtsis 71 740 km² 
Ässeeloho (1960) 2 181 701
 ässeesaahâdvuotâ 30 ässed/km²
Historjá
 ruuvnâsirdoeennâm vuáđudui 1808
 protektoraat vuáđudui porgemáánu 31. peivi 1896
 jiečânâsvuotâ Sierra Leonen cuáŋuimáánu 27. peivi 1961
Virgáliih kielah eŋgâlâskielâ
Kielah temnekielâ, mendekielâ, kriokielâ
Vaaluut Eŋland pudde (ive 1912 räi)
Brittilâš Viestâr-Afrik pudde (ive 1912 rääjist)
Motto Auspice Britannia liber
Aalmuglaavlâ God Save the King / God Save the Queen
Oovdâstmanneeh Koya kunâgâskodde
Mandinka väldikodde
Čuávvoo  Sierra Leone (Commonwealth realm)

Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat (eŋgâlâskielân Colony and Protectorate of Sierra Leone) lâi uási brittilâš imperium abolitionism ääigist kidâ kolonialism čuávdásem räi. Ive 1808 vuáđudui ruuvnâsirdoeennâm, moos kuulâi Freetown pirrâdâh. Protektoraat vuod vuáđudui ive 1896, já toos kullii tááláá Sierra Leone sisuásih. Sirdoeennâm já protektoraat lijjii sierânâs haldâttâhkuávluh.

Käldeeh

[mute | mute käldee]