Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat
Colony and Protectorate of Sierra Leone
1808–1961
Flag of Sierra Leone (1916–1961).svg Coat of arms of Sierra Leone.svg
Tááláš Sierra Leone sajadâh Afrikâst tevkisčuovjâdijn.
Tááláš Sierra Leone sajadâh Afrikâst tevkisčuovjâdijn.
Staatâhäämi ruuvnâsirdoeennâm
uási  Brittilâš Viestâr-Afrik
Staatâjođetteijee George III (1808–1820)
George IV (1820–1830)
William IV (1830–1837)
Victoria (1837–1901)
Edward VII (1901–1910)
George V (1910–1936)
Edward VIII (1936)
George VI (1936–1952)
Elizabeth II (1952–1961)
Uáivikaavpug Freetown
  8°29′4″N, 13°14′4″W
Vijđodâh
– ohtsis 71 740 km² 
Ässeeloho (1960) 2 181 701
– ässeesaahâdvuotâ 30 ässed/km²
Historjá
– ruuvnâsirdoeennâm vuáđudui 1808
– protektoraat vuáđudui porgemáánu 31. peivi 1896
– jiečânâsvuotâ Sierra Leonen cuáŋuimáánu 27. peivi 1961
Virgáliih kielah eŋgâlâskielâ
Kielah temnekielâ, mendekielâ, kriokielâ
Vaaluut Eŋland pudde (ive 1912 räi)
Brittilâš Viestâr-Afrik pudde (ive 1912 rääjist)
Motto Auspice Britannia liber
Aalmuglaavlâ God Save the King / God Save the Queen
Oovdâstmanneeh Koya kunâgâskodde
Mandinka väldikodde
Čuávvoo  Sierra Leone (Commonwealth realm)

Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat (eŋgâlâskielân Colony and Protectorate of Sierra Leone) lâi uási brittilâš imperium abolitionism ääigist kidâ kolonialism čuávdásem räi. Ive 1808 vuáđudui ruuvnâsirdoeennâm, moos kuulâi Freetown pirrâdâh. Protektoraat vuod vuáđudui ive 1896, já toos kullii tááláá Sierra Leone sisuásih. Sirdoeennâm já protektoraat lijjii sierânâs haldâttâhkuávluh.

Käldeeh[mute | mute käldee]

Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Sierra Leonen siirtomaa ja protektoraatti