Puško

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Puško
Esox lucius
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Lahko Puškokyeleh
Hiäimu Puškoh Esocidae
Suuhâ Puškoh Esox
Šlaajâ lucius

Puško (Esox lucius) lii kyelišlaajâ, mii kulá puškokuolij laahkon.

Tiettum já eellimpirâsvátámušah[mute | mute käldee]

Suomâst puško tiättoo aldasáid jyehilágán čaasijn, merâriddoin ain Säämi tuodârjavrijd já uccâ juvvijd-uv. Tuodârpajosij korrâsumosijn nk. Rávdujaavrijn tot váilu. Vuáskun maŋa puško lii-uv táválumos kyelišlaajâ. Tot ij rantustâl čääsi kvaliteet háárán. Virdáás-uv čaasijn mákkojeijen puško lii vijđánâm čácáduvâst nuubán. Nuorttâmeerâ sálttáásvuođâ-uv tot tuhhit. Aanaarjäävri lágánist korrâ jäävrist ton tiettum räijee čäcišadolâšvuođâ vättee lasanem- já čivgâvijđoduvâi vänivuotâ, mut kostnii puško ain vuovâs luohtâkaavâid olssis kávná, jäävri korrâsumos taavaa keejist-uv. Mielâsumos eellimpiirâs toos lâš "lijgešoddâm" Avveeljuhânjäälmi kuávlu.[3]

Ravâdâs já šoddâm[mute | mute käldee]

Čäcišaddoid tarvanâm puško čiivgah iälusteh aalgâst ruškâdâsseehâs vievâst, luovânem maŋa älgih puurrâđ elleeplaŋkton, sirdâšuveh stuárráábáid tivrijd já oláneh vuossâmuu keesi äigin uáli-uv uccen kyeliravâdâsân. Puško ij valjii salâsis, pic porá tom, mii lii fálusist. Kuolij lasseen toos tohhejeh cuobbuuh, säpligeh, čäciludij uđâgááh jna. Kannibal-uv tot sáttá leđe. Aanaarjäävrist šapšâkyeleh, muuikuh, njávvááh sehe kuávžur kullojeh purrâmâšliiston.[3]

Puško šadda jotelávt, já niŋálâsah čielgâsávt jotelubbooht ko oráseh. Stuárráámusah puškoh láá-uv niŋálâsah.[3]

Kuuđđâmahe já lasanem[mute | mute käldee]

Puško uulât kuuđđâmave táválávt juo 2–4-ihásâžžân já 30–40 senttisâžžân. Tot lii kiđđâkoddein táválávt ain vuossâmuš. Jieŋâi suddâm ääigi tábáhtuvvee kuuđđâm lii Aanaarjäävrist vyesi-kesimáánust, Avveeljuhânjäälmist vyesimáánu loopâst já Čuolisvuonâ taavaakeččin máhđulávt iäskán jonsahpeeivi. Táválumoseh kođopääihih láá tulveridoh já cuávis luovttiih, moi paajasčääci lieggân jotelubbooht. Meeini ovdánem pištá 1–3 oho.[3]

Pivdem já kevttim[mute | mute käldee]

Puško pivdoo aldasáid puoh pivdusijgijn, moh láá kiävtust. Iänááš uási koddoo vaarâ viermijn, mut meid stáguigijn, katiskaigijn, lanijgijn sehe vuogâigijn (sieptâs- já časkemvoggijn). Ovdil čäcitääsi heiviittâllâm kođopuško pivdem lâi pehtilub sajattuvvâst anarâššáid, ko tááláá ääigist. Vuojâttis kyellin puško puovtij kuškâdiđ já tot siäilui, eresnáálá ko vuoijiis luosâkyeleh.[3]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Northern Pike iucnredlist.org. Čujottum 7.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  2. Väinölä, Risto: Puško – Esox lucius Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Morottaja, Matti: Puško. Anarâš-kalender 2002, 2002. Anarâškielâ servi ry.