Piiččus

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Piiččus
Pluvialis apricaria
(Linnaeus, 1758)
Ljungpipare European Golden Plover (20341896142).jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Riddolodeh Charadriiformes
Vyelilahko Kalâččeijeeh Charadrii
Čerdâ Pluvialidae
Suuhâ Laahuleh Pluvialis
Šlaajâ apricaria

Piiččus lii EuroopAasia taveoosij kalâččeijee.

Stuárudâh já tobdomeerhah[Mute | Mute käldee]

Piiččus lii 25–28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160–220 g. Suájái koskâ lii 53–59 cm. Ton selgipeeli lii čapis- já fiskiskirjáá. Čapis čuávji já seelgi kooskâst lii vielgis säärgis. Uánihis njune lii čappâd já jyelgih láá čapisránáseh. Piiččus jienâ lii "pyiih"-njuurgâs.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs[Mute | Mute käldee]

Piiččus pessee Tave-Euroopâst já -Ruošâst, Ruánááenâmist sehe Uárji-Aasia taveoosijn. Euroopâst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. Suomâst piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt Satakunta já Poođâeennâm jeegijn.[4] Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Uárji-Euroopân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust.[3]

Lasanem[Mute | Mute käldee]

Piiččus piervâl lii vyeligis kyeppi, kuus tot mannee vyesimáánust nelji mane. Ores já niŋálâs läälih moonijd 27–29 peivid. Uđâgááh oceh tooláá jieijâs ravâdâs já kirdeškyetih 28 peeivi ahasâžžân.[3]

Raavâd[Mute | Mute käldee]

Piiččus porá čielgitävtittes elleid.[3]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. IUCN Red List Čujottum 21.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)