Piäippáin

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Piäippáin
Fringilla coelebs
(Linnaeus, 1758)
Bofink-0569 - Flickr - Ragnhild & Neil Crawford.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Varbuslodeh Passeriformes
Čerdâ Piäippáineh Fringillidae
Suuhâ Piäippáineh Fringilla
Šlaajâ coelebs

Piäippáin lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde.

Stuárudâh já tobdomeerhah[Mute | Mute käldee]

Niŋálâs

Piäippáin lii 14–16 cm kukke já tiäddá 16–30 g. Ton tevkis suájáin láá kyehti vielgis sárgáá, pajepottâ lii ruánáá já jyelgih ruškâdeh. Ores lii ivnáb ko niŋálâs. Orráás uáivičokke lii čuovjisräänis, nierah já radde láá ruškisruopsâdeh já selgi lii ruškâd. Niŋálâs čuávji lii ränisruškâd já uáivičokke ruškâd.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs[Mute | Mute käldee]

Piäippáin pessee masa ubâ EuroopâstAasia uárjioosijn. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eereeb aaibâs tavemuu kuávluin, já kulá Suomâ almosumosij luudij juávkun. Piäippáin pessee puohlágánijn vuovdijn. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 7–9 miljovn paarrâd.[4] Piäippáin tálvástâl Uárji-Euroopâst, mut motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân. Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-vyesimáánust.[3]

Lasanem[Mute | Mute käldee]

Piäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3–7 manneed já láálá taid 11–15 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 10–15 peeivi ahasâžžân já kirdeškyetih kuulmâ oho ahasâžžân. Piäippáin mannee távjá kyehti piäsáduv keessiv.[3]

Raavâd[Mute | Mute käldee]

Piäippáin porá siemânijd já čielgitävtittes elleid.[3]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. IUCN Red List Čujottum 26.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. BirdLife Suomi Čujottum 26.6.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas (suomâkielân)