Ngũgĩ wa Thiong'o
Ngũgĩ wa Thiong'o | |
---|---|
Šoddâm | James Ngugĩ uđđâivemáánu 5. peeivi 1938 Kamiriithu, Kenia |
Pargo | |
Áámmát | kirječällee já akateemikkár |
Kielâ | kikujukielâ, eŋgâlâskielâ
|
Ngũgĩ wa Thiong'o (š. James Ngugĩ, uđđâivemáánu 5. peeivi 1938, Kamiriithu, Kenia) lii kenialâš kirječällee já akateemikkár, kii čáálá válduášálávt kikujukielân. Karrieeris aalgâst sun čaalij eŋgâlâskielân já tooimâi eŋgâlâskielâ máttáátteijen. Sun lii čáállám romanijd, čaitâlmijd, novellijd, esseid já párnáikirjálâšvuođâ. Sun lii meid Kalifornia ollâopâttuv kirjálâšvuođâtiettuu professor já čiččâm almugijkoskâsii ollâopâttuv kunneetuáhtár.
Eellim
[mute | mute käldee]Ngũgĩ šoodâi kikujuperrui Kamiriithust Limuru alda. Sun čođâlditij eŋgâlâskielâ totkos Makerere ollâopâttuvvâst Kampalast ive 1963. Sun čaalij vuossâmuu čaaitâlm The Black Hermit ive 1962 Kampalast. Ngũgĩ vuossâmuš roomaan Weep Not, Child almostui ive 1964. Tot lâi vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš roomaan, mon lâi čáállám nuorttâ-afriklâš kirječällee. Siämmáá ive Ngũgĩ luvâškuođij kirjálâšvuođâ Leeds ollâopâttuvvâst Eŋlandist. Suu nubbe roomaan The River Between almostui čuávuváá ive. Kuálmád roomaan A Grain of Wheat (1967) almostum maŋa Ngũgĩ molsoi noomâs Ngũgĩ wa Thiong'on já čäliškuođij eŋgâlâskielâ saajeest eenikielâs kikujukielân. Ive 1967 rääjist sun meid tooimâi eŋlandlii kirjálâšvuođâ professorin Nairobi ollâopâttuvvâst. Suu mielâst post-kolonialistsii Afrikist ličij kuittâg tehálâš, ete afriklii ollâopâttuvvâst puávtáččij máttááttâllâđ eromâšávt afriklii kirjálâšvuođâ.
Ive 1977 Ngũgĩ almostitij čaaitâlm Ngaahika Ndeenda, mon pooliitlii viestâ tiet sun kaartâi faŋgâlân. Faŋgâlist Ngũgĩ čaalij vuossâmuu tááláá kikujukielâlii roomaan, Caitaani mũtharaba-Inĩ (1980), faŋgâl hiivsigpápárân. Sun luovânij faŋgâlist juovlâmáánust 1978 Amnesty International kampanja áánsust. Sun ij kuittâg puáhtám innig juátkiđ máttááttempargo Nairobi ollâopâttuvvâst. Ngũgĩ vuolgij Lontoon kesimáánust 1982 ige puáhtám maccâđ päikkienâmân suu pooliitlij uáivilij tiet. Sun aasâi ohtsis 22 ihheed vistig Ovtâstum kunâgâskoddeest já talle Ovtâstum staatâin, kost sun lii porgâm maaŋgâin ollâopâttuvâin.
Ive 1981 almostui Ngũgĩ faŋgâlpeivikirje noomáin Detained. Ive 1986 Decolonizing the Mind: The Politics of Language in African Literature -esseest Ngũgĩ kiäsá afriklijd kirječälleid čäälliđ jieijâs eenikielân. Ohtâ suu tobdosumos kiirjijn Matigari (1987) lii saatiir, mii vuáđuduvá kikujui aalmugmainâsân. Tot kieldui Keniast tállán almostum maŋa. Ive 2006 almostui roomaan Mũrogi was Kagogo. Tot lii almostum meid suomâkielân noomáin Variksen Velho (2007).
Čalluuh
[mute | mute käldee]Romaneh
[mute | mute käldee]- Weep Not, Child (1964)
- The River Between (1965)
- A Grain of Wheat (1967)
- Petals of Blood (1977)
- Caitaani mũtharaba-Inĩ (1980)
- Matigari ma Njiruungi (1986)
- Mũrogi wa Kagogo (2004)
- The Perfect Nine: The Epic of Gĩkũyũ and Mũmbi (2020)
Nooveelčuágálduvah
[mute | mute käldee]- A Meeting in the Dark (1974)
- Secret Lives, and Other Stories (1976)
- Minutes of Glory and Other Stories (2019)
Čaitâlmeh
[mute | mute käldee]- The Black Hermit (1963)
- This Time Tomorrow (1970)
- The Trial of Dedan Kimathi (1976)
- Ngaahika Ndeenda: Ithaako ria ngerekano (1977)
Esseeh
[mute | mute käldee]- Homecoming: Essays on African and Caribbean Literature, Culture, and Politics (1972)
- Writers in Politics: Essays (1981)
- Decolonising the Mind: The Politics of Language in African Literature (1986)
- Moving the Centre: The Struggle for Cultural Freedom (1993)
- Penpoints, Gunpoints and Dreams: The Performance of Literature and Power in Post-Colonial Africa (1996)
- Secure the Base: Making Africa Visible in the Globe (2016)
Muštâlusah
[mute | mute käldee]- Detained: A Writer's Prison Diary (1981)
- Dreams in a Time of War: a Childhood Memoir (2010)
- In the House of the Interpreter: A Memoir (2012)
- Birth of a Dream Weaver: A Memoir of a Writer's Awakening (2016)
Párnáikirjeh
[mute | mute käldee]- Njamba Nene na Mbaathi i Mathagu (1986)
- Njamba Nene na Chibu King'ang'i (1988)
- Bathitoora ya Njamba Nene (1990)
- The Upright Revolution, Or Why Humans Walk Upright (2019)
Eres čalluuh
[mute | mute käldee]- Education for a National Culture (1981)
- Barrel of a Pen: Resistance to Repression in Neo-Colonial Kenya (1983)
- Mother, Sing For Me (1986)
- Writing against Neo-Colonialism (1986)
- Something Torn and New: An African Renaissance (2009)
- Globalectics: Theory and the Politics of Knowing (2012)
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Ngũgĩ wa Thiong'o.