Mary Shelley

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Mary Shelley
RothwellMaryShelley.jpg
Šoddâm porgemáánu 30. peeivi 1797
Somers Town, Lontoo
Jáámmám kuovâmáánu 1. peeivi 1851 (53-ihásâžžân)
Chester Square, Lontoo
Pargo
Áámmát kirječällee
Kirjálâšvuođâ šlaajâ kaavhâ, tihtâvuotâ, párnáikirjálâšvuotâ
Kielâ eŋgâlâskielâ
Peerâ
Vanhimeh Mary Wollstonecraft já William Godwin
Pelikyeimi Percy Bysshe Shelley

Mary Wollstonecraft Shelley (š. Godwin, 30. porgemáánu 1797 Somers Town, Lontoo, Eŋland1. kuovâmáánu 1851 Chester Square, Lontoo, Eŋland) lâi eŋlandlâš kirječällee, kii šoodâi tobdosin romanist Frankenstein (Frankenstein, or The Modern Prometheus, 1818).

Eellim[Mute | Mute käldee]

Mary Godwin šoodâi Lontoost porgemáánu 30. peeivi 1797. Suu enni lâi tobdos kirječällee já feminist Mary Wollstonecraft, kii jaamij forgâ Mary šoddâm maŋa. Suu eeči lâi pooliitlâš filosof William Godwin. Mary lâi sunnuu áinoo pärni, mut sust lâi uábbipeeli Fanny Imlay. William Godwin naajâi Mary Jane Clairmontáin ive 1801, mon maŋa perrust lijjii ohtsis vittâ párnáá. Mary Godwin ij jottáám škoovlâ, mut sun oopâi luuhâđ já lijkkui čäälliđ jo párnážin. Suu vuossâmuš tihtâ Mounseer Nongtongpaw almostui ive 1807. Ive 1814 sun uápásmui tihtâčällee Percy Bysshe Shelleyn já suoi algâttáin siärvástâllâđ, veikkâ Shelley lâi naaijâm. Suoi reissijn Euroopâst, já ive 1815 šoodâi sunnuu vuossâmuš páárnáš, kii kuittâg jaamij jo muádi peeivi ahasâžžân. Suoi naajáin ive 1816 juovlâmáánust Percy Shelley káálgu jiešsorme maŋa. Sunnui šoddii kulmâ párnáá lase, mut kyehti párnáá jaamijn párnážin. Percy Shelley hevânij kärbispäärtist ive 1822. Mary Shelley jaamij purâsân Lontoost kuovâmáánu 1. peeivi ive 1851 53-ihásâžžân.[1]

Čalluuh[Mute | Mute käldee]

Ive 1816 Mary já Percy Shelley láin Sveeicist viettimin keesi tihtâčällee Lord Byronáin, kii oovtâ eehid iävtuttij, ete sij puohah čáláččii hirmosmainâs. Mary Shelley lâi uáinám nahhaar, mon vuáđuld sun talle čäliškuođij Frankenstein. Ive 1817 sun almostitij muštâlus sunnuu määđhist Euroopâst, History of a Six Weeks' Tour. Ive 1818 almostui suu tobdosumos čalluu Frankenstein, or the Modern Prometheus. Roomaan vuossâmuš riäntus almostui kirječällee nomâttáá. Frankenstein lâi miänástus, já taan ääigi tot lii ain tobdos klassikko.[1] Kirjeest tiettee Victor Frankenstein iirât rähtiđ ulmuu, mut ráhtá-uv hirmâdâs. Frankenstein maŋa Shelley čaalij eres romanijd, ovdâmerkkân Valperga (1823), The Last Man (1826), The Fortunes of Perkin Warbeck (1830), Lodore (1835) já Falkner (1837).[2]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. 1,0 1,1 Biography.com Čujottum 24.7.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Britannica Čujottum 24.7.2021 (eŋgâlâskielân)