Keđgirástágâš

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Keđgirástágâš
Oenanthe oenanthe
(Linnaeus, 1758)
Oenanthe oenanthe Larvik.JPG
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Varbuslodeh Passeriformes
Čerdâ Livkkáreh Muscicapidae
Suuhâ Oenanthe
Šlaajâ oenanthe

Keđgirástágâš (Oenanthe oenanthe) lii livkkárij čeerdân kullee varbuslodde.

Stuárudâh já tobdomeerhah[Mute | Mute käldee]

Niŋálâs

Keđgirástágâs lii 14–16 cm kukke já tiäddá 19–29 g. Orráás uáivičokke já selgi láá ránáseh, čuudâ já radde láá kuovgisfiskâdeh já čuávji lii vielgâd. Nierâin lii čapis säärgis já vielgis pottâš keeči lii čappâd. Niŋálâs lii kuovgâdub ko ores, ton selgipeeli já nierah láá ruškâdeh.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs[Mute | Mute käldee]

Keđgirástágâš iälá vijđes kuávluin Tave-Amerikâst, Euroopâst, Tave-AfrikâstAasiast. Suomâst tot pessee ubâ enâmist, mut nääli lii stuárráámus eennâm taveoosijn. Pessimsajeh láá táválávt ávus kuávluin, tego piälduin, kiäđgáás ridoin, suáluikuávlu láásáin teikkâ čuopâttâhjolgâdâsâin.[4] Säämist keđgirástágâš lii eromâšávt tuodârjolgâdâsâi lodde. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 50 0000–100 000 paarrâd. Keđgirástágâš värree tálvástâllâđ Afrikân porge-čohčâmáánust já máccá Suomân cuáŋui-vyesimáánust.[3]

Lasanem[Mute | Mute käldee]

Keđgirástágâš mannee vyesimáánust 3–8 manneed. Niŋálâs láálá moonijd 11–16 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 14–16 peeivi ahasâžžân.[3]

Raavâd[Mute | Mute käldee]

Keđgirástágâš porá čielgitävtittes elleid.[3]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. IUCN Red List Čujottum 12.10.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. BirdLife Suomi Čujottum 12.10.2021 (eŋgâlâskielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 12.10.2021 (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas Čujottum 12.10.2021 (suomâkielân)