Helen Türk

Wikipedia:st

Helen Türk (š. 1987[1]) lii eestilâš totkee já lingvist, kii lii tutkâm anarâškielâ fooneetlávt. Sun valmâštui filosofia maisterin ive 2013 Tartto ollâopâttuvâst já filosofia tuáhtárin ive 2019 siämmáá ollâopâttuvâst.[1] [2]

Tieđâliih artikkâleh[mute | mute käldee]

Helen Türk lii čáállám čuávuváid tieđâlijd artikkâlijd[2]:

  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2020). Temporal patterns of geminates in Inari Saami trisyllabic words. Proc. 10th International Conference on Speech Prosody 2020. Tokyo, Japan: ISCA, 81−85. DOI: 10.21437/SpeechProsody.2020-17.
  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2019). The acoustic correlates of quantity in Inari Saami. Journal of Phonetics, 72, 35−51. DOI: 10.1016/j.wocn.2018.11.001.
  • Türk, Helen (2019). Interactions between segmental context and quantity: temporal patterns of geminates in Estonian. Linguistica Uralica, LV (4), 241−260. DOI: 10.3176/lu.2019.4.01.
  • Türk, Helen (2018). The Three-Way Distinction of Consonant Duration in Estonian. Proceedings of the 9th international conference on Speech Prosody: The 9th international conference on Speech Prosody in Poznań, Poland, on 13-16 June 2018. Ed. Katarzyna Klessa, Jolanta Bachan, Agnieszka Wagner, Maciej Karpiński & Daniel Śledziński. Poznań: Adam Mickiewicz University, 656−660. DOI: 10.21437/SpeechProsody.2018-133.
  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Šimko, Juraj (2017). Context-dependent articulation of consonant gemination in Estonian. Laboratory Phonology Journal of the Association for Laboratory Phonology, 8 (1), 1−26. DOI: 10.5334/labphon.117.
  • Türk, Helen; Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen (2016). Diftongidest ja triftongidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel. Keel ja Kirjandus, 59 (1), 1−12.
  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; (2016). Quantity contrast in Inari Saami: The role of pitch and intensity. Speech Prosody 2016. Boston MA: Boston University, 1090−1094.
  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2015). Temporal patterns of quantity in Inari Saami. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). Glasgow: University of Glasgow.
  • Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2014). The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. In: Campbell, Nick; Gibbon, Dafydd; Hirst, Daniel (Ed.). Social and Linguistic Speech Prosody. Proceedings of the 7th international conference on Speech Prosody (361−364). Dublin: International Speech Communications Association.
  • Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu ­variety of Estonian. Linguistica Uralica, 48 (3), 161−170. DOI: 10.3176/lu.2012.3.01.
  • Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu variety of Estonian. In: Meister, Einar (Ed.). XXVII Fonetiikan päivät 2012 – Phonetics Symposium 2012, 17-18 February 2012, Tallinn, Estonia : Proceedings (6−11). Tallinn: TUT Press.

The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami[mute | mute käldee]

Artikkâl noomâst leijee sääni “ternary” uáivild tom, et anarâškielâst lii kuulmâ tääsi kontrast: kukke, pelikukke já uánihâš. Suomâkielâst lii kyevti tääsi kontrast: uánihâš já kukke.

Taat lii taggaar uánihis tutkâmraapoort. Aalgâst lii abstrakt, talle lii laiđiittâs. Laiđiittâsâst lii čielgejum jotelávt tot, maht anarâškielâ jienâdâhsysteem tuáimá, magareh kukkoduvah anarâškielâst láá já maht kukkoduvah láá merkkejum (kukkodâhmeerhah).

Talle lii taggaar “Materialeh já metodeh” -nommâsâš pittá, mast lii čielgejum tot, magareh materialeh já magareh metodeh láá kiävtust. Nelji informant uásálistii taan tutkâmušân. Puoh informanteh láá puáris almaah, kiäi eenikielâ lii anarâškielâ. Puoh informanteh mättih suomâkielâ. Kulmâ informant mättih meiddei pajekielâ já eŋgâlâš-/saksakielâ. Puoh tutkâmušâst kieđâvuššum säänih láá 2-staavvâlsiih já toi vuossâmuu staavvâl vookaal lii uánihâš. Iskossäänih láá pieijum celkkui siisâ, já lii tutkum tot, magareh iäruh láá šoddâm informantij kooskâst.

Kuálmád pittá oovdânpuáhtá tutkâmpuátusijd. Lii merkkejum, mon kuheh láá vokaleh já konsonanteh: vuossâmuu staavvâl vookaal, kuávdáškonsonant, nube staavvâl vookaal já máhđulâš algâkonsonant. Kukkoduvah láá millisekuntij mield mittedum. Ton lasseen lii čielgejum tot, maht vokalij kukkodâh vaaigut konsonantij kukkodâhân já nubijkulij maht konsonantij kukkodâh vaaigut vokalij kukkodâhân.

Maidsun puátuseh talle merhâšeh? Loppâpuáđus taan tutkâmušâst lii tot, et anarâškielâst konsonantij kukkodâh lii čonâsist pirâstittee vokalij kukkoduvváid. Jis vokaleh kukkoh, te konsonant uánnán. Já nubijkulij jis vokaleh uánáneh, te konsonant kukko. Vuossâmuš staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb ovdil uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume ko ovdil kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume. Já nube staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa ko kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa.

Čalluuh[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 Helen Türk: Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami, University of Tartu Press, 2019. ISBN 978-9949-03-080-4 (pdf), See page "146" (68/71): Curriculum vitae. Čujottum 10.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 Helen Türk - CV Čujottum 10.3.2021 (eŋgâlâskielân)