Härjilodde
Härjilodde Upupa epops (Linnaeus, 1758) |
|
---|---|
Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
Kodde | Elleekodde Animalia |
Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
Luokka | Lodeh Aves |
Lahko | Čuárvinjunelodeh Bucerotiformes |
Hiäimu | Härjilodeh Upupidae |
Suuhâ | Upupa |
Šlaajâ | epops |
Härjilodde (Upupa epops) lii härjiluddijd kullee loddešlaajâ. Tot lii Israel aalmuglâšlodde.[2]
Stuárudâh já tobdomeerhah
[mute | mute käldee]Härjilodde lii 25–29 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 70–85 g. Ton suájákeejij koskâ lii 44–48 cm. Härjiloddeest lii kuhes njune. Suájáh já poođâš láá čapisvielgâdeh, uáivi já radde láá ruškisfiskâdeh. Uáivist härjiloddeest lii ruostâfiskis tieppi, mast láá čapis tiälhuh. Lode ruoidah láá ránáseh.
Härjilodde reeviirjienâ lii ijjâloddelágán ”pu-pu-pu”, mii kulloo kuhás.[3]
Lavdâm já eellimpiirâs
[mute | mute käldee]Härjilodde iälá Afrikist, Euroopist já Aasiast.
Härjilodde ij táválávt pessii Suomâst. Tiäđust lii ohtâ pessim Pori aldasijn ivveest 1940.[3] Ive 2022 härjilodde pessij uđđâsist Pyhärantast.[4] Lodde lii kulttuurpirrâs šlaajâ, mii mudoi-uv uáinoo härvinávt Suomâst.
Härjilodde tálvástâl Tave- já Koskâ-Afrikist. Lodde lii peivivärrejeijee. Suomâst tot lii oinum cuáŋuimáánu aalgâst juovlâmáánu aalgâ räi.[3]
Lasanem
[mute | mute käldee]Härjilodde ráhtá piervâlis koške vaddâsijn já loostâin, puuzâin já koške kussâsuándist. Piervâl lii táválávt rahtum vuovdân muorâst, loddekuáđist tâi rakânâs vuágust. Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust 5–7 manneed já láálá taid 16–18 peivid. Uđâgááh mättih kirdeđ 26–32 peeivi ahasâžžân.[3] Vaanhimeh piemmâv uđâgáidis 30–35 peivid. Tastmaŋa uđâgááh já vaanhimeh pisoh oovtâst vala 4–5 oho.[5]
Raavâd
[mute | mute käldee]Härjilodde porá eromâšávt kussâsuándist ellee tiivrijd já toi kiivsâid, mutâ meid eres čielgimielgâsttemijd.[3]
Käldeeh
[mute | mute käldee]Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Härjilodde. |
- ↑ IUCN Red List Čujottum 21.10.2022 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Who is the hoopoe? Israel's national bird - watch The Jerusalem Post | JPost.com. Čujottum 21.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Harjalintu, Upupa epops - Linnut - LuontoPortti luontoportti.com. Čujottum 21.10.2022.
- ↑ BirdLife Suomi | Harjalintu pesi Pyhärannassa birdlife.fi. Čujottum 21.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Koskimies, Pertti: Suomen lintuopas, s. 318. 4. riäntus. WSOY, 2018.