Čapisčuávjiširree

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Čapisčuávjiširree
Calidris alpina
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst NT (čalmeestoonnum)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Riddolodeh Charadriiformes
Vyelilahko Kalâččeijeeh Charadrii
Hiäimu Miähástuvah Scolopacidae
Suuhâ Širreeh Calidris
Šlaajâ alpina

Čapisčuávjiširree lii miähástuvâi hiäimun kullee kalâččeijee.

Stuárudâh já tobdomeerhah[mute | mute käldee]

Čapisčuávjiširree lii 17–21 cm kukkosâš já tiäddá 32–36 g. Ton pyeremus tobdomerkkâ lii noomâs mield čapis čuávjitiälkku, mii lii ereslágán ko eres siämmáástuárusijn kalâččeijein. Selgipeeli lii ruškis- já čapiskirjáá, čeve já radde láá ränissárgááh. Jienâ lii šurijdeijee "dsryy"-njuurgâs.[3]

Lavdâm já eellimpiirâs[mute | mute käldee]

Čapisčuávjiširree pessee Tave-Amerik, EuroopAasia taveoosijn. Suomâst pessejeh kyehti vyelišlaajâ: Säämi tuodârjeegijn pessejeijee alpinaMerâpoođâ kuávlust pessejeijee schinzii. Alpina pessimnääli lii áárvu mield 400 paarrâd já schinzii tuše suulân 50 paarrâd. Schinzii lii-uv kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst.[4] Čapisčuávjiširree tálvástâl Uárji- já Maadâ-Euroopist sehe Afrikist já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. Čohčâvarrim álgá jo kesimáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu räi.[3]

Lasanem[mute | mute käldee]

Čapisčuávjiširree mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21–24 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 18–21 peeivi ahasâžžân.[3]

Raavâd[mute | mute käldee]

Čapisčuávjiširree porá čielgitävtittes elleid.[3]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. IUCN Red List Čujottum 22.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. BirdLife Suomi Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)
  4. Suomen lintuatlas Čujottum 22.6.2021 (suomâkielân)