Voodoo

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Vodun kävppi Lomést, ive 2008.

Voodoo, teikkâ vodun (meid vodu, vodou), lii BeninistTogost šoddâm animistlâš oskoldâh. Voodoo-nomâttâs lii fonkielâlâš sääni, mii meerhâš "uáinimettum, váldálâš vyeimi, mii puáhtá sotkâđ já siähániđ ulmui elimân".[1] Voodoost iä lah pasekirjeh ige paradiis.

Voodoost láá suullân 50–100 miljovn hárjutteijed maailmist, iänááš Viestâr-Afrikâst. Beninist ovdâmerkkân fon-, yoruba- já ewe-hiäimuh hárjutteh tom.[1]

Voodoon láá šoddâm maaŋgâlágán häämih, ko tot lii levânâm uárjikäävpi mieldi Amerikân. Tobbeen tot lii váldám váiguttâsâid uárjivuođâst já katolilâšvuođâst. Populaarkulttuurist já fiktiost maŋgii siävutteh voodoo ohtân čapis magiain, mutâ eromâšávt Viestâr-Afrikâst ulmuuh halijdeh čielgâsávt iäruttiđ taid kyevti.

Jiešvyevih[Mute | Mute käldee]

Beninlâš vodunhárjutteijee ive 2013.

Voodoost iä lah pasekirjeh, paradiis ige helvit. Eellim já jäämmim rääji ij mudoigin lah nuuvt čielgâs. Voodoost iä osko, ete jaamišeh láppojeh peic peri mutteh häämis já šaddeh jieggân, kiäin puáhtá koijâdiđ iše já torjuu elimân. Motomijn hiäimuin oskoh, ete jiegah láá muorâin, já tondiet motomijn puáris muorâin láá šoddâm imelij alttareh, moid ulmuuh tuálvuh skeeŋkâid.[1]

Imeleh[Mute | Mute käldee]

Voodoo lii polyteistlâš ađai maaŋgâimmeellâš oskoldâh. Totkeeh já oskoldâhtietteeh láá rekinistám Guinealuovtâst paijeel 150 immeelvuottâd. Imeleh láá juohhum eennâm, alme já suáđi imeláid, já tain lii čielgâ hierarkia. Alme imelijn tehálumos lii Hevioso ađai Shango, äijihšooŋâ immeel, já eennâm imelijn Sakpata.[2]

Gu lii suáđi imelijn tehálumos. Tot lii meid tuulâ já ryevdi immeel. Gu meerrid puoh, mii lahta ruávdán teikkâ metallân. Eromâšávt rävdeid tot lii-uv tehálâš immeel sehe tááláá ääigi meid avdomekanijkkáráid, njyevveid, miäcásteijeid já suáldáttáid. Kuittâg tast ulmuuh maŋgii meid paleh enâmustáá tondiet ko Gu lii älkkeht nievrismielâst já sáttá tovâttiđ paartijd.

Legba še lii ohtâ voodoo-imelijn já meid imelij sänituálvoo. Tot lii puohtiettee immeel, kii vähtee ubâ sijdâ: ton temppâlijd, tááluid já torijd. Sunjin sättih leđe oovtâ siijdâst maaŋgah alttareh.[3]

Eres imeleh láá ovdâmerkkân:

  • Obatala: ulmuu uáivi rähtee, jurdui já naharij haldâšeijee.
  • Da: kyevdi-immeel, kiäst láá maaŋgah jiešvuođah.
  • Yemaya: meerâi já čaasij haldâšeijee, eellim algâenni.
  • Mami Wata: čäci-immeel
  • Ochun: nissoonlâšvuođâ immeel
  • Orishaoko teikkâ Zaka: eennâmviljâlem immeel
  • Ochosi: miäcásteijee
  • Osain: luándu já šadoi immeel
  • Oya: stoormâi eemeed
  • Aggayu Sola: tullâvaarij já meccikuávlui immeel
  • Ibeyit ađai Hoho teikkâ Marassat: párnái já kirurgij suojâleijee

Puoh eennâm já alme imelij paajaabeln lii kuittâg tubleimmeelvuotâ ađai nissoonimmeel Mawu já almai-immeel Lissa. Suoi lává uábbi já viljâ, mutâ liijká-uv sunnust láá 14 pärnid, kiäin ohtâ lii Shango.[2]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.23-25
  2. 2,0 2,1 Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.37-38
  3. Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.31-32