Pieggâ

Kirskikmuorâ liivârd piegâst.

Pieggâ lii áimukeerdist tiättoo almoon, mast áimutedduu iäruh tovâtteh ááimu lihâdem.

Piegâ šoddâm

Puoh piegâ energia puátá loppâloopâst Piäiváást. Ko Piäiváš lieggee Eennâm ulguu, te áimu lieggân já vijđán. Lieggâ áimu lii häärvib ko kolmâ áimu já tondiet lieggânâm áimu paijaan. Ááimu pajanem tiet áimuteedâ vuállán já šadda vyeligisteedâ. Pajanâm áimu čuásku ollâgâsâst já tot luáštádât vuálus troposfäär pajeuásist. Áimuvirde sunde kuittâg-uv jorgeet siijđon, ko uđđâ áimu uigâd pajas. Čuáskum áimu vuállán tondiet eres sajan já toovât toho ollâtedduu. Áimuteedâiäru tiet áimu virdedškuát ollâteddust vyeligisteddui, mii kočoduvvoo pieggân.

Pieggâ ij táválávt poso njuolgist ollâteddust vyeligisteddui Eennâm ulguu kaso já Coriolis-almoon tiet. Coriolis-almoon šadda Eennâmpáálu juurrâm čuávumuššân, já tot jorgeet piegâ sunde kyevtináál: vyestipiäiván máddáápiäláá pállubeln já mietipiäiván taavaapiäláá pállubeln. Coriolis-almoon vaaigut čielgâsubbooht planetaarisâš pieggáid.

Piegah Eennâmpáálust

Planetaarisâš piegah

Planetaarisâš piegah láá pisovâš piegah, moh šaddeh Eennâmpáálu oosij pisovâš vyeligis- já ollâteddui čuávumuššân. Peeivitäsideijee kuávlu lieggân eenâb ko eres kuávluh já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. Čuáskum áimu vuállán Rapu já Kavrâs jorgáldâskiärdu alda, kuus šadda ollâteedâ. Teedâiäruin šaddeh paasaatpiegah, moh posoh njeigâ peeivitäsideijee Coriolis-almoon tiet tavenuorttân já maadânuorttân. Jorgáldâskiärduin poso pieggâ meid tavas, kost tot tiäivá näpikuávlust puáttee piegâid poolaarradostâhhân kočodum vyeligisteedâkuávlust. Jorgáldâskiärduin puáttee piegah posoh vistig maadâviestârist, mut naavij alda toh posoh korrâsub Coriolis-almoon tiet viestârist. Meid näpikuávlust šadda ollâteedâ, ko kolmâ áimu lii sahâdub já toovât korrâsub áimutedduu. Näpikuávlust puáttee piegah posoh uáli korrâ Coriolis-almoon tiet nuorttân.

Páiháliih piegah

Páiháliih piegah láá piegah, moh láá tuše tiätu kuávlust. Páiháliih piegah lahtojeh táválávt alodâhiäroid teikâ meerâ já nannaam koskâsáid liegâsvuođâiäroid. Merâpieggâ šadda, ko eennâm lieggân peiviv jotelubbooht ko čääci, já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. Siämmást meerâ paajaabeln lii ollâteedâ, já tondiet pieggâ poso nanamân. Iho eennâm čuásku jotelubbooht ko meerâ, já tondiet vyeligisteedâ šadda meerâ paajaabeln já pieggâ poso nanamist meerân.

Váráduvâst láá meid piegah, moh lah kiddâ pirrâmpeeivi ääigist. Peiviv Piäiváš lieggee robduu, kuus šadda lieggânem tiet vyeligisteedâ. Siämmást leevist lii ollâteedâ já pieggâ poso leevist pajaskulij. Iho eennâm olgosuonjârdem tiet pajeroobdâ čuásku já pieggâ poso vuálus liähán. Váráduvâst láá ton lasseen kolmâ já lieggâ luáštupiegah. Kolmâ luáštupieggâ šadda, ko pajosist áimu čuásku korrâ olgosuonjârdem tiet já kolmâ já lussâd áimu virdedškuát liähán. Lieggâ luáštupieggâ šadda, ko lahtâ áimu jotá váráduv paijeel. Váráduvâst áimuteedâ já liegâsvuotâ vuáláneh, mon keežild lahtâvuotâ suáhu arven. Čääsi suáhum luovâsmit liegâsvuođâ, já tondiet áimu ij čuásku nuuvt ennuv ko tot čuáskuččij, jis tot ličij koškes. Ko áimu lii váráduvâst, te tot lii monâttâm lahtâvuođâs, já váráduv nube peln tot lieggân táválâš liävttoin ađai tast šadda lieggâsub ko nube peln. Ovdâmerkkâ tággáár lieggâ piegâst lii Skandij váráduvâst já Aalpâin föhnpieggâ. Skandij váráduv föhnpieggâ lieggee Suomâst kiđđuv Pohjanmaa já Viestâr-Laapi.

Käldeeh

• Cantell, Jutila, Lappalainen & Sorvali: GEOS 2. Sanoma Pro Oy ISBN 978-952-63-4285-6 (suomâkielân)