Kodiakkuobžâ
| Kodiakkuobžâ Ursus arctos middendorffi (Merriam, 1896) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Vyeliluokka | Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria |
| Uásiluokka | Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Caniformia |
| Hiäimu | Kuobžah Ursidae |
| Suuhâ | Kuobžah Ursus |
| Šlaajâ | Kuobžâ arctos |
| Vyelišlaajâ | middendorffi |
Kodiakkuobžâ (Ursus arctos middendorffi) lii kuobžâ (Ursus arctos) vyelišlaajâ, já tot lii finnim noomâs Alaskaluovtâ Kodiaksuollust.[2] Kodiakkuobžah pyehtih eelliđ viehâ kuhháá, suullân 20 ihheed, mutâ motomeh ohtâgâsah láá iällám joba 30-ihásâžžân.[3] Kodiakkuobžâ lii maailm nubben stuárráámus piärguporree jieŋâkuobžâ maŋa.[2]
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Kodiakkuobžâ áinoo eellimkuávlu lii Kodiak suáluikuávlu, moos kuleh eereeb iärásijn tagareh suolluuh ko Kodiak, Afognak, Shuyak, Raspberry, Uganik já Sitkalidak.[3] Arvâlusâi mield Kodiak suáluikuávlust láá suullân 3 500 kodiakkuobžâd.[3] Kodiakkuobžâ lii eellimvuáimálâš šlaajâ, tondiet ko ton eellimkuávlu lii stääđis já putes, já motomijn soojijn kodiakkuobžâ lii joba lassaanmin.[4]
Kodiakkuobžâ eellimpirrâsân kuleh meecih, väärih, juuvah já tundra.[3] Kodiakkuobžâ mákkoo jieijâs eellimpirrâsist tondiet ko tot fáálá maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid.[3] Sajeh, main kávnojeh myerjih, láá teháliih kodiakkuobžáid, já keessiv kodiakkuobžah uáinojeh táválávt juuvâi alda kuáláástmin teikkâ myerjimiestuin purâmin muorjijd.[3]
Ko kodiakkuobžah oceh raavvâd, te toh uáinojeh távjá Kodiak kaavpugist já Kodiaksuolluu eres-uv siijdâin.[3] Kodiakkuobžah halijdeh kuittâg velttiđ ulmuid, já tondiet toh eelih siijdâin iho iäge peiviv.[3] Ulmuuh láá oppâm eelliđ kuobžâiguin, já oovdâmerkkân sist láá aanoost tagareh lyeniliteh, maid kuobžah iä määti lekkâđ.[3]
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]Kodiakkuobžâ lii maailm nubben stuárráámus kuobžâ. Stuorrâ ores puáhtá teddiđ suullân 700 kg, já tot puáhtá leđe paijeel 3 meetter kukkosâš.[2] Táválávt oráseh teddih suullân 250–650 kg, já niŋálâsah teddih suullân 180–320 kg (4).[5]
Kodiakkuobžâ tuurhâ ivne muttuustâl ohtâgâsâi kooskâst, mutâ turkkâ lii táválávt räänis, kuovgâd já tevkisruškâd.[2] Kodiakkuobžâ sitá ovdil täälvi, mon várás tot šoddâd assab tuurhâ.[3]
Raavâd
[mute | mute käldee]Kodiakkuobžâ lii puohporree, tego eres-uv kuobžâšlaajah.[3] Arvâlusâi mield kodiakkuobžâ ravâdist suullân 60 prosentid láá luosah já 26 prosentid láá myerjih.[3] Muotâkaaicah já kavrâseh-uv tiättojeh kodiakkuobžâ eellimkuávlust, mutâ kuobžah iä puurâ taid hirmâd távjá.[3] Kodiakkuobžah sättih puurrâđ meiddei merâelleid sehe luudijd já tai moonijd, mutâ meiddei ulmui kyeđđim ruuskijd.[3]
Lasanem
[mute | mute käldee]Kodiakkuobžah šaddeh suhâjuátkimahan viiđâihásâžžân, já niŋálâsah pyehtih čivgâđ elimis loopâ räi.[4] Parâttâllâmäigi lii vyesimáánust já kesimáánust.[6] Veikkâ kodiakkuobžah láá ohtuuniselleeh, te parâttâllâm ääigi niŋálâs orostâl oovtâst orásáin muáddi peeivi teikkâ oho.[6]
Kodiakkuobžah maneh piäjusis táválávt roovvâdmáánu loopâst, já čuávjist leijee niŋálâsah maneh piäjusis vuossâmužžân.[4] Ko čiivgah šaddeh piäjuin uđđâivemáánust teikkâ kuovâmáánust, te toh teddih vuálá 0,5 kg, iäge toh uáini vala maiden.[6] Kodiakkuobžâoráseh iteh cuáŋuimáánu ääigi, já niŋálâsah čivgâidiskuin eskin kesimáánu loopâst.[4]
Táválávt kodiakkuobžâniŋálâsâin láá kyehti teikkâ kulmâ čiivgâ, mutâ motomin niŋálâsah adoptisteh eres-uv čiivgâid já talle tain láá vittâ teikkâ kuttâ čiivgâ.[4]
Stuárráámus uási čiivgâin pisoh oovtâst niŋálâssáin kulmâ ive, mutâ joba 25 prosentid čiivgâin jäämih.[4] Toos ohtân suijân lii kannibalism, ko oráseh poreh niŋálâsâi čiivgâid.[4] Meiddei čiivgâin, moh láá kuáđđám niŋálâs, lii ollâ jamâlâšvuotâ, tastko toh ferttejeh piergiđ ohtuunis.[4]
Lattim
[mute | mute käldee]Kodiakkuobžah láá peivielleeh já uáđih iho.[3] Kodiakkuobžah oceh raavvâd iđedist já ehidist já láá talle puoh aktiivlumoseh.[3] Jis kuobžâi alda láá ulmuuh, te kodiakkuobžah joteh iho iäge peiviv, amas kuáhtáđ ulmuid.[3] Kodiakkuobžah iä lah sosiaalliih, mutâ ko toh kuálásteh luosâid juuvâin, te siämmáá saajeest pyehtih leđe maŋgâ kuobžâ.[3] Talle lii čielgâ hierarkia, mon njunoškuobžah láá stuorrâ oráseh.[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kodiakkuobžâ.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ IUCN Brown Bear subspecies status iucnredlist.org. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Heikkilä, Merja et al.: Suuri eläinkirja: Nisäkkäät 2. Porvoo-Helsig-Juva: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1987.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 Kodiak Brown Bear www.fws.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Kodiak Brown Bear Fact Sheet adfg.alaska.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Kodiak Bear www.dimensions.com. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Biology, History, and Management of Kodiak Bears (PDF) adfg.alaska.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)