Njuškii siskáldâsân

Kodiakkuobžâ

Wikipedia:st
Kodiakkuobžâ
Ursus arctos middendorffi
(Merriam, 1896)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Vyeliluokka Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria
Uásiluokka Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko Caniformia
Hiäimu Kuobžah Ursidae
Suuhâ Kuobžah Ursus
Šlaajâ Kuobžâ arctos
Vyelišlaajâ middendorffi

Kodiakkuobžâ (Ursus arctos middendorffi) lii kuobžâ (Ursus arctos) vyelišlaajâ, já tot lii finnim noomâs Alaskaluovtâ Kodiaksuollust.[2] Kodiakkuobžah pyehtih eelliđ viehâ kuhháá, suullân 20 ihheed, mutâ motomeh ohtâgâsah láá iällám joba 30-ihásâžžân.[3] Kodiakkuobžâ lii maailm nubben stuárráámus piärguporree jieŋâkuobžâ maŋa.[2]

Lavdâm[mute | mute käldee]

Kodiakkuobžâ lavdâm
Kodiakkuobžâ áinoo eellimkuávlu lii Kodiak suáluikuávlu.

Kodiakkuobžâ áinoo eellimkuávlu lii Kodiak suáluikuávlu, moos kuleh eereeb iärásijn tagareh suolluuh ko Kodiak, Afognak, Shuyak, Raspberry, Uganik já Sitkalidak.[3] Arvâlusâi mield Kodiak suáluikuávlust láá suullân 3 500 kodiakkuobžâd.[3] Kodiakkuobžâ lii eellimvuáimálâš šlaajâ, tondiet ko ton eellimkuávlu lii stääđis já putes, já motomijn soojijn kodiakkuobžâ lii joba lassaanmin.[4]

Kodiakkuobžâ eellimpirrâsân kuleh meecih, väärih, juuvahtundra.[3] Kodiakkuobžâ mákkoo jieijâs eellimpirrâsist tondiet ko tot fáálá maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid.[3] Sajeh, main kávnojeh myerjih, láá teháliih kodiakkuobžáid, já keessiv kodiakkuobžah uáinojeh táválávt juuvâi alda kuáláástmin teikkâ myerjimiestuin purâmin muorjijd.[3]

Ko kodiakkuobžah oceh raavvâd, te toh uáinojeh távjá Kodiak kaavpugist já Kodiaksuolluu eres-uv siijdâin.[3] Kodiakkuobžah halijdeh kuittâg velttiđ ulmuid, já tondiet toh eelih siijdâin iho iäge peiviv.[3] Ulmuuh láá oppâm eelliđ kuobžâiguin, já oovdâmerkkân sist láá aanoost tagareh lyeniliteh, maid kuobžah iä määti lekkâđ.[3]

Olgohäämi já stuárudâh[mute | mute käldee]

Kodiakkuobžâ lii maailm nubben stuárráámus kuobžâ. Stuorrâ ores puáhtá teddiđ suullân 700 kg, já tot puáhtá leđe paijeel 3 meetter kukkosâš.[2] Táválávt oráseh teddih suullân 250–650 kg, já niŋálâsah teddih suullân 180–320 kg (4).[5]

Kodiakkuobžâ tuurhâ ivne muttuustâl ohtâgâsâi kooskâst, mutâ turkkâ lii táválávt räänis, kuovgâd já tevkisruškâd.[2] Kodiakkuobžâ sitá ovdil täälvi, mon várás tot šoddâd assab tuurhâ.[3]

Raavâd[mute | mute käldee]

Kodiakkuobžâ lii puohporree, tego eres-uv kuobžâšlaajah.[3] Arvâlusâi mield kodiakkuobžâ ravâdist suullân 60 prosentid láá luosah já 26 prosentid láá myerjih.[3] Muotâkaaicahkavrâseh-uv tiättojeh kodiakkuobžâ eellimkuávlust, mutâ kuobžah iä puurâ taid hirmâd távjá.[3] Kodiakkuobžah sättih puurrâđ meiddei merâelleid sehe luudijd já tai moonijd, mutâ meiddei ulmui kyeđđim ruuskijd.[3]

Lasanem[mute | mute käldee]

Kodiakkuobžah šaddeh suhâjuátkimahan viiđâihásâžžân, já niŋálâsah pyehtih čivgâđ elimis loopâ räi.[4] Parâttâllâmäigi lii vyesimáánust já kesimáánust.[6] Veikkâ kodiakkuobžah láá ohtuuniselleeh, te parâttâllâm ääigi niŋálâs orostâl oovtâst orásáin muáddi peeivi teikkâ oho.[6]

Kodiakkuobžah maneh piäjusis táválávt roovvâdmáánu loopâst, já čuávjist leijee niŋálâsah maneh piäjusis vuossâmužžân.[4] Ko čiivgah šaddeh piäjuin uđđâivemáánust teikkâ kuovâmáánust, te toh teddih vuálá 0,5 kg, iäge toh uáini vala maiden.[6] Kodiakkuobžâoráseh iteh cuáŋuimáánu ääigi, já niŋálâsah čivgâidiskuin eskin kesimáánu loopâst.[4]

Táválávt kodiakkuobžâniŋálâsâin láá kyehti teikkâ kulmâ čiivgâ, mutâ motomin niŋálâsah adoptisteh eres-uv čiivgâid já talle tain láá vittâ teikkâ kuttâ čiivgâ.[4]

Stuárráámus uási čiivgâin pisoh oovtâst niŋálâssáin kulmâ ive, mutâ joba 25 prosentid čiivgâin jäämih.[4] Toos ohtân suijân lii kannibalism, ko oráseh poreh niŋálâsâi čiivgâid.[4] Meiddei čiivgâin, moh láá kuáđđám niŋálâs, lii ollâ jamâlâšvuotâ, tastko toh ferttejeh piergiđ ohtuunis.[4]

Lattim[mute | mute käldee]

Kodiakkuobžah láá peivielleeh já uáđih iho.[3] Kodiakkuobžah oceh raavvâd iđedist já ehidist já láá talle puoh aktiivlumoseh.[3] Jis kuobžâi alda láá ulmuuh, te kodiakkuobžah joteh iho iäge peiviv, amas kuáhtáđ ulmuid.[3] Kodiakkuobžah iä lah sosiaalliih, mutâ ko toh kuálásteh luosâid juuvâin, te siämmáá saajeest pyehtih leđe maŋgâ kuobžâ.[3] Talle lii čielgâ hierarkia, mon njunoškuobžah láá stuorrâ oráseh.[3]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. IUCN Brown Bear subspecies status iucnredlist.org. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Heikkilä, Merja et al.: Suuri eläinkirja: Nisäkkäät 2. Porvoo-Helsig-Juva: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1987.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 Kodiak Brown Bear www.fws.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Kodiak Brown Bear Fact Sheet adfg.alaska.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  5. Kodiak Bear www.dimensions.com. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  6. 6,0 6,1 6,2 Biology, History, and Management of Kodiak Bears (PDF) adfg.alaska.gov. Čujottum 5.5.2024. (eŋgâlâskielân)