Njuškii siskáldâsân

Apollo-komovuotâskijppâ

Wikipedia:st
Apollo

Apollo-komovuotâskijppâ lii ovtâstumstaatâlâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 19671973. Apollo-mánudâšohjelm rakettin kevttui Saturn V -rakkeet, mii lâi 110 meetterid kukke.

Rakettist vyelemužžân lijjii vittâ vuáimálii F1A-moottor, moh cokkiittuvvojii rakkeet pääččim ohtâvuođâst já moh uigii rakkeet pajas áimoid já komovuotân.

F1A-moottorij paajaabeln lâi rakkeet vuosmuš puddâ. Ton paajaabeln lâi nubbe puddâ já ton paajaabeln kuálmád puddâ.

Kuálmád puudâ paajaabeln rakettist lâi lâi mánudâšmooduul, main astronautijn kyevtis (mánudâšmääđhi komendeijee já mánudâšmooduul kirdee) kirdijn já siäivoin Mánudáá asan. Mánudâšmodulist lijjii kyehti uási. Tain vyeleeb uási paasij Mánudáá asan Mánudáást vyelgidijn já paajeeb uási kiirdij Mánudáá aaseest maassâd stivrimmodulân. Ko mánudâšmooduul lâi porgâm pargoos, tot kočâttui meddâl tállân ton maŋa ko astronautkyevtis láin maccâm stivrimmodulân Mánudáást väzzim maŋa.

Mánudâšmooduul paajaabeln lâi huolâttâsmooduul, mast lijjii vuárhást määđhi ääigi taarbâšliih piergâseh. Huolâttâsmooduul lâi fáárust ubâ mánudâšmääđhist, já tot kočâttui meddâl eskin Eennâm asan maccâm ohtâvuođâst.

Rakkeet pajemuu uásist lâi stivrimmooduul, kost astronauteh urruu Mánudâžân kirdedijn. Tobbeen lâi saje kuulmâ astronautân: komendeijei (CMM), mánudâšmooduul kirdei (LMP) já stivrimmooduul kirdei (CMP).