XIII fennougristkongres
XIII fennougristkongres lii aalmugijkoskâsâš fennougristkongres, mii uárnejui porgemáánu 22.–26. peeivi 2022 Wien ollâopâttuv kampusist, mii lii ohtâ ollâopâttuv soojijn pirrâ kaavpug. Ovdil tobbeen lâi stuorrâ pyecceiviäsu, mut ton huksiittâsah já rakânâsah váldojii virgálávt ollâopâttuv kiävtun ive 1998.[1][2]
Fáárust lijjii ennuv anarâškielâ sárnooh, já anarâškielâ lâi korrâsávt uáinusist. Anarâškielân kyeskee sahâvuáruid tollii Marja-Liisa Olhtuis, Taarna Valtonen, Annika Pasanen, Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari. Olthuis oovdânpuovtij Anarâškielâ seervi tooimâ, Valtonen sáárnui anarâškielâlijn päikkinoomâin, já Pasanen muštâlij sämikielâi iäláskittem puátusijn sehe tast, mon ennuv onnáá peeivi Suomâst sarnum sämikielah sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán. Mettovaara já Kuokkari vuod kieđâvušáin kielâ- já sujâttemopâlijd aašijd.[1]
Sahâvuárhuh anarâškielâst já eres sämikielâin
[mute | mute käldee]Marja-Liisa Olthuis oovdânpuovtij Čyeti čälled anarâškielân -projekt já ton uálgiprojekt Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân, moh lijjii eidu nuhâmin Anarâškielâ seervist. Suu sahâvuáru vuájui toos, maht kreatiivlii čäällim já jurgâlem puáhtá pyehtiđ uáinusân anarâškielâ iäláskittempargoost. Luuhâm- já čäällimkulttuur nanosmitten lâi talle luándulâš jotkâuási anarâškielâ iäláskittemprojektân, mii aalgij 1980-lovvoost. Ovdil jotkâuási älgim anarâškielâ lâi iänááš sárnum kielâ. 1980- já 1990-lovoin anarâš siärváduvâst lâi tuše ohtâ aktiivlâš čällee, já suu lasseen lijjii suulân love olmožid, kiäh čallii anarâškielân tyellittälli. Čälleeh lijjii iänááš eenikielâliih. 2020-lovo aalgâst tile lâi ereslágán. Sárnooh lijjii eenâb, suulân 450–500. Čällei meeri lâi meid lasanâm uáli jo ennuv, mut stuárráámus uási čällein lijjii nuuvt kočodum L2-sárnooh ađai tagareh ulmuuh, kiäh mättih sämikielâ pyereest mut iä sáárnu tom eenikiellân.[1][3]
Annika Pasasii sahâvuáru kieđâvušâi tom, maht já mon ennuv tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ sirdâšuvvii talle suhâpuolvâst nuubán Suomâst. 2020-lovo aalgâst Suomâst lijjii suulân 10 000 sämmilâžžâd, já suulân 1 500 tavesämikielâ sárnod, 450–500 anarâškielâ sárnod já 300 nuorttâlâškielâ sárnod. Anarâš já nuorttâlâš siärváduvâin kielâ sirdum potkânij ollásávt maailmsoođij maŋa. Tavesämmilâš siärváduvâst vuod kielâ sirdum jotkui, veikkâ tot kal kiäppánij čuuvtij. Tile muttui kuuloold 1990-lovvoost kielâiäláskittem tooimâ áánsust. Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh lijjii kielâpiervâleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid.2020-lovo aalgâst meiddei škoovlâst lâi merhâšittee roolâ kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. Kielâ sirdum potkânem lasseen nubbe stuorrâ čuolmâ lâi tot, et suulân 60 % Suomâ sämmilijn assii talle Säämi ulguubeln, kost sii kielâliih vuoigâdvuođah lijjii hiäjuh. Čuolmâin huolâhánnáá sämikielâi sajattâh Suomâst lâi ennuv pyereeb ko 1980-lovvoost – eromâšávt ko saahâ lâi anarâškielâst. Pasasii tutkâmuš mield Suomâst lijjii 2020-lovo aalgâst 20–30 peerâd, main anarâškielâ sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán. Tot lâi ennuv eenâb, jis verdid ive 1997 tilán, ko tuše nelji vuálá 30-ahasii nuorâ kevttii anarâškielâ aktiivlávt. Meiddei tavesämikielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán lâi lassaanmin ton ääigi. Nuorttâlâškielâ tile vuod ij lamaš siämmáá pyeri, já kielâ sirdum tábáhtui tuše muádi perrust.[1][1]
Taarna Valtonen muštâlij Aanaar kieldâ päikkinoomâin. Anarist sárnojeh nelji kielâ, nomâlâs suomâkielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Valtonen lâi tutkâm tom kielâi koskâsij vuáruvaikuttâsâi vaikuttâs Aanaar kieldâst kevttum noomáid. Suu tutkâmušâst tehálumoseh päikkinoomah láá tagareh, moh láá luávnejum kielâst nuubán. Toi vuáđuld oro lemin čielgâ lovnimmyenster sämikielâi já suomâkielâ kooskâst. Tave-Suomâ kuávlukielah já tagareh suomâkielâ varianteh ko meänkielâ, mii sárnoo Tave-Ruotâst, já kveenikielâ, mii sárnoo Tave-Taažâst, láá lovnim ennuv saanijd sämikielâin. Tot tiäđust-uv taha päikkinoomâi lovnim toi kielâi kooskâst älkkeebin. Siämmáš kolgâččij leđe tuotâ meiddei talle ko saahâ lii päikkinoomâi lovnim sämikielâi kooskâst, mut taam äšši ij lamaš talle vala tutkum systemaatlávt.[1][1]
Anarâškielâ kieđâvuššii vala kyehti sahâvuáru, ko Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari sárnoin vokaláid kyeskee almonijn.[1][1]