Wikipedia:Oho artikkâleh 2026

Oho artikkâleh
2023 – 2024 – 2025 – 2026

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2026 oho artikkâleh.

1. okko

Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, kirječällee, musikkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist.

Jo škoovlâ ääigi Holmberg lâi ive 2009 valmâštum Yleisradio minirááiđust Lopun alku, mii muštâl vyevdičuoppâmčuolmâin Anarist. Siämmáá ive Holmberg jođetškuođij Yle pyevtittem sämikielâg Unna Junná -párnáiohjelm. Sun lii čaittâlâm eereeb iärrás Kuovdâkiäinust tuáimee Piäiváš Säämi Aalmugteatterist já lii lamaš sämikielâg párnáiohjelmist NRK:st Taažâ peln.

Holmberg elimist já määđhist jieijâslágán taidârin muštâleijee Soajálaččat-elleekove vuosâeehid lâi kuovâmáánu 2. peeivi 2013 Skammâkoveh-elleekovefestivaalist. Elleekove lii stivrim Ima Aikio-Arianaick.

Poppoo-juávhu jesânin 14-ihásâš Holmberg vuoitij ive 2005 Sámi Grand Prix-kišto lávlumuási lavluin Giella ii leat jáddan (anarâškielân Kielâ ij lah časkâm). Holmberg raahtij pitá saanijd já meid ráppái taid.

2. okko

Salla lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ive 2024 Sallast ääsih 3 285 olmožid, já ton vijđodâh lii 5 872,39 km², mast 142,64 km² lii čääci. Salla naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kuáccám, Pelkosnjargâ, Puáššu já Suovâkuoškâ.

Salla vuáđudui ive 1857.

Salla jieŋâjävri šoodâi rusomáin moonnâm jieŋâääigi maŋa suulân 10 500 ihheed tassaaš. Vuossâmuuh ulmuuh pottii kuávlun talle. Ovdâhistorjálâš aassâm čokkâšui jaavrij já juuvâi riddoid. Puárásumos tobdos aassâmsaje lii Kenttälampi alda, já tot lii 7 000 ihheed puáris.

Kieldâ koskâčuákkipäikki lii Salla kirkkosijdâ. Stuárráámuuh siijdah láá Kursu, Salmivaara já Saija. Kelloselkäst lii almugijkoskâsâš rääjirastaldittemsaje. Salla lii tobdos maađhâšmist, mut meid ollâ pargottesvuođâst. Sallatuoddâr mađhâšemkuávdáš já Salla Wilderness Park (oovdiš Poropuisto teikkâ Puásuimuorâstâh) sehe Salla, Oulanka já uási Värrio aalmuglâšmeecijn láá meid Sallast. Väldikodálâš UKK-vandârdemkiäinu jotá meid Salla peht. Tuntsa meccikuávlu lii Tave-Sallast.

3. okko

Eva Magdalena Andersson (š. uđđâivemáánu 23. peeivi 1967 Uppsala, Ruotâ) lii ruátálâš politikkár. Sun lii Ruotâ sosialdemokraatlâš piäláduv saavâjođetteijee. Toos lasseen sun lii lamaš Ruotâ uáiviminister ive 2021 rääjist já staatâ vuossâmuš nissoonuáiviminister.

Suu eeči lâi ruátálâš lehtor Göran Andersson, kii máttááttij statistiik Uppsala ollâopâttuvvâst. Suu enni lii ruátálâš amnâsmáttáátteijee Birgitta Granell Andersson. Magdalena lii sunnuu áinoo páárnáš.

Roovvâdmáánu 3. peeivi 2014 Andersson nomâttui Ruotâ staatâvarijminister viirgán Löfven haldâttâsân. Sun tooimâi taan virgeest ton räi ko sun väljejui Ruotâ uáiviministerin skammâmáánust 2021.

Skammâmáánust 2021 Andersson väljejui Ruotâ sosialdemokraatlâš pargeipiäláduv saavâjođetteijen. Sun lii nubbe nissoon, kii lii toimâm taan virgeest piäláduv historjá ääigi.

4. okko

Amurleopard (Panthera pardus orientalis) lii leopard vyelišlaajâ. Eŋgâlâskielân amurleopardist láá noomah "Amur leopard", "Siberian leopard", "Far Eastern leopard" já "Korean leopard". Suomâkielân tot lii "amurinleopardi".

Nuorttâ-Ruošâst amurleopard iälust kuávlust, mii lii 7 000 km² vijđosâš. Tot lii hárjánâm kolmâ šoŋŋâdâhân. Amurleopard jotá enâmist nuubán Ruošâst, Kiinast já máhđulávt meiddei Tave-Koreast. Oovtâ amurleopard eellimkuávlu lii táválávt 5 000–30 000 ha viijđes, já vijđodâh lii kiddâ ton avveest, suhâpeeleest já peerâstuáruduvâst. Eellimkuávlu sáttá leđe joba 100 km² viijđes talle ko salâselleeh tegu kyeppirkozzâliih láá uccáá.

Kiinast amurleopard kovvejui pivdokamerain vuossâmuu keerdi ive 2010 Hunchun aalmuglâšmeecist Changbai váráduvâst. Tobbeen láá sehe lostâvyevdih já kuácceevyevdih, moh láá 600–1 200 meetter aloduvâst, já ive koskâliegâsvuotâ lii suullân 1,5 °C. Kiina eres kuávluin amurleopard tiättoo iänáážin tuárispeln leijee aalmuglâšmeecijn.

5. okko

Čiđđâ

Fluori lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii F (fluor) já oornigloho 9. Fluori lii halogeen já rijjân mirhâlâš, kuovgisfiskis kaasu, mast lii časkelis haajâ. Fluori lii reaktiivlumos algâaamnâs.

Fluori lii halogeen ađai tast láá čiččâm olgoelektronid já ohtâ elektron vááijuv okteetist ađai elektronij energiaminimist. Fluori ij lah reaktiivlâsvuođâs tiet luándust kuássin putesin, mut ain ovtâstuvâin hapittemlovvoost -I. Rijjân tot tiättoo fluorimolekyylin F₂. Fluori elektronegatiivlâšvuotâ 3,98 lii puoh stuárráámus já tot puáhtá sopâvâš tiileest rähtiđ ovtâstuvâid joba jálukaasuiguin. Algâamnâsijn kloori, typpi já happi iä räähti ovtâstuvâid fluorijn.

Fluori lii visteliegâsvuođâst fiskis kaasu. Fluorist lii jiešvuođâlâš haajâ, mon puáhtá huámmášiđ uáli vyeligis nalliisvuođâst. Olmooš puáhtá huámmášiđ jo 20 nmol/l nalliisvuođâ. Fluori saahâdvuotâ lii 1,696 g/l ađai tot lii váhá sahâdub ko áimu. Ton tuoldimčuogâstâh lii -182 já suddâmčuogâstâh -220 °C.

6. okko

Peskâ (nuorttâlâškielân piâckk, orjâlâškielân beaska já suomâkielân peski) lii vyesi- tâi čiermihnaahkijn koorrum tälvipiivtâs. Vyesinaahkijn koorrum peskâ kočoduvvoo purgâpeskân. Jis peskâ vuod kuárroo čiermihnaahkijn, te tot kočoduvvoo čiermihâtpeskân.

Peskâ lâi vijđáht aanoost 1800-lovvoost já čuávuváá ihečyeđe aalgâst, mut ton kiävttu kiäppánij kuuloold 1900-lovvoost eromâšávt nube maailmsuáđi maŋa. Peskâ kiävttoo ain-uv, veikkâ tot álgá leđe tááláin anarâšâin härvinâš. Onnáá peeivi kiälkkáhaalareh láá puáttám ärbivuáválii peeskâ argâkiävtu sajan.

Peskâ tollui táválávt kiävtust ton räi ko tast lâi šoddâm šišnelum spálččá. Talle tot kevttui iänááš pääihist tälvipivtâsin. Motomeh pieijii spáálčá pajalân meiddei keessiv – eromâšávt iho kuáláástdijnis teikâ jis lâi čuáskidâm.

7. okko

Vuovdâkuoškâ škovlâ, ovdil Vuovdâkuoškâ aalmugškovlâ (orjâlâškielân Vuovdaguoikka skuvla, ovdil Vuovdaguoikka álbmotskuvla) lâi škovlâ Savonist, Vuovdâkuoškâst, Ucjuuvâst iivij 1885–2002. Skoovlâst já máttáátteijein láá lamaš eromâš stuorrâ vaikuttâs Orjâlâškielâg čaabâkirjálâšvuotân.

Ive 1873 Ucjuv pitejâščuákkim meridij vuáđudiđ kulmâ aalmugškovlâ Ucjuuhân: Ucjuv markkânân, Vuovdâkuoskân já Njuárgámân. Vuossâmuš aalmugškovlâ vuáđudui ive 1878 Ucjuv markkânân. Aalgâst škoovlâst lijjii 22 uápped.

Čuávuvâžžân meridui vuáđudiđ Vuovdâkuoskâ škoovlâ. Ruávvást Jonathan Gummerus oostij škoovlâ várás kyehti stuorrâ eennâmpitá já staatâ adelij ruuđâid máttáátteijee várás. Čohčuv 1885 Vuovdâkuoškâ škovlâ vuáđudui uccâ tuše 35 m² rukkoosviistán. Čuávuváá ive škovlâ sirdui eđâbiššáá viistán já ive 1889 nubbáá, uđđâ škovlâviistán.