Vyeimi (fyysiik): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Wikipedia:st
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
Ei muokkausyhteenvetoa
Ei muokkausyhteenvetoa
Raddalâs 3 Raddalâs 3
Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. [[Mekaniik vuáđulaavah|Newton II laavâ]] mieldi stađâvyeimi <math>\bar{F}</math> addel káppálâhân, mon [[massa]] lii <math>m</math>, [[jođálmittemvuotâ|jođálmittemvuođâ]] <math>\bar{a}</math> nuuvt, ete <math>\bar{F}=m\bar{a}</math>.
Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. [[Mekaniik vuáđulaavah|Newton II laavâ]] mieldi stađâvyeimi <math>\bar{F}</math> addel káppálâhân, mon [[massa]] lii <math>m</math>, [[jođálmittemvuotâ|jođálmittemvuođâ]] <math>\bar{a}</math> nuuvt, ete <math>\bar{F}=m\bar{a}</math>.


Puoh vyeimih šaddeh káppáluvâi koskâsâš [[vuáruvaikuttâs]]âst. [[Mekaniik vuáđulaavah|Newton III laavâ]] mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi.
Puoh vyeimih šaddeh káppáluvâi koskâsâš [[vuáruvaikuttâs]]âst. [[Mekaniik vuáđulaavah|Newton III laavâ]] mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Ovdâmerkkân [[Eennâmpállu]] čuácá tom alda leijee káppáluvváid tiädduvyeimi, mut puoh káppáluvah čyecih eennâmpáálun siámmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Eennâmpáálu massa lii kuittâg-uv nuuvt styeres, ete toos čyecee vyeimih iä vaaigut tom jototilán.


Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] sehe šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán [[kiekki (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.
Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] sehe šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán [[kieddi (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.

Vyeimih puáhtá jyehiđ konservatiivlâš já láppusâš vuoimijd. Ovdâmerkkân tiädduvyeimi lii konservatiivlâš já [[kaco]] láppusâš vyeimi. Jis puoh systeemist vaigutteijee vyeimih láá konservatiivliih, systeem [[meekaanlâš energia]] siäilu. Láppusâš vuomij, tego kaco tiet uási tast muttoo liegâsvuotân.

== Vuomij ovtâstittem ==

Jis káppálâhân vaigutteh maaŋgah vyeimih, já toh vaigutteh káppáluv siámmáá čuogâstâhân, toi ohtsâšvaikuttâs puáhtá rekinistiđ, jis kieđâvuš vuoimijd [[vektor]]in já rekinist taid oovtân. Jis vyeimih čyeccih eres čuogâstuvváid, toh tovâtteh káppáluv juurrâm já tondiet vyeimih kalga rekinistiđ taan tábáhtusâst [[vyeimi moomeent|vyeimi momentin]].


== Käldeeh ==
== Käldeeh ==

Versio 1. syeinimáánu 2021 tme 10.06

Vyeimi (läättinkielân fortis, tubdâldâh F) lii fysikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii .

Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. Newton II laavâ mieldi stađâvyeimi addel káppálâhân, mon massa lii , jođálmittemvuođâ nuuvt, ete .

Puoh vyeimih šaddeh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. Newton III laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Ovdâmerkkân Eennâmpállu čuácá tom alda leijee káppáluvváid tiädduvyeimi, mut puoh káppáluvah čyecih eennâmpáálun siámmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Eennâmpáálu massa lii kuittâg-uv nuuvt styeres, ete toos čyecee vyeimih iä vaaigut tom jototilán.

Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân gravitaatio sehe šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán kiedih. Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.

Vyeimih puáhtá jyehiđ konservatiivlâš já láppusâš vuoimijd. Ovdâmerkkân tiädduvyeimi lii konservatiivlâš já kaco láppusâš vyeimi. Jis puoh systeemist vaigutteijee vyeimih láá konservatiivliih, systeem meekaanlâš energia siäilu. Láppusâš vuomij, tego kaco tiet uási tast muttoo liegâsvuotân.

Vuomij ovtâstittem

Jis káppálâhân vaigutteh maaŋgah vyeimih, já toh vaigutteh káppáluv siámmáá čuogâstâhân, toi ohtsâšvaikuttâs puáhtá rekinistiđ, jis kieđâvuš vuoimijd vektorin já rekinist taid oovtân. Jis vyeimih čyeccih eres čuogâstuvváid, toh tovâtteh káppáluv juurrâm já tondiet vyeimih kalga rekinistiđ taan tábáhtusâst vyeimi momentin.

Käldeeh

Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi  –  Voima (fysiikka)