Vyeimi (fyysiik): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Poistettu sisältö Lisätty sisältö

Inline

Versio 30. kesimáánu 2021 tme 23.08

Vyeimi (läättinkielân fortis, tubdâldâh F) lii fysikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii ${\text{N}}={\frac {{\text{kg}}\cdot {\text{m}}}{{\text{s}}^{2}}}$ .

Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. Newton II -laavâ mieldi stađâvyeimi ${\bar {F}}$ addel káppálâhân, mon massa lii $m$ , jođálmittemvuođâ ${\bar {a}}$ nuuvt, ete ${\bar {F}}=m{\bar {a}}$ .

Puoh vyeimih čuávuh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. Newton III -laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi.

Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân gravitaatio já šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán kiedih. Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.

Käldeeh

Jurgâlus

Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi – Voima (fysiikka)

Versio 30. kesimáánu 2021 tme 23.03 mute Muotâ (savâstâllâm \| nubástusah) Haldâšeijeeh 53 520 muokkausta Ei muokkausyhteenvetoa ← Puárrásub nubástus		Versio 30. kesimáánu 2021 tme 23.08 mute koomeet Muotâ (savâstâllâm \| nubástusah) Haldâšeijeeh 53 520 muokkausta sEi muokkausyhteenvetoa Uđđâsub nubástus →
Raddalâs 1		Raddalâs 1
	'''Vyeimi''' ({{k-la\|fortis}}, tubdâldâh '''''F''''') lii [[fyysiik\|fysikâst]] vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee [[~~stuárrus~~\|~~vektorstuárrus~~]]. [[Aalmugijkoskâsâš ohtâdâhvuáhádâh\|SI-vuáháduvvâst]] vyeimi ohtâdâh lii [[Newton]] já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii <math>\text{N}=\frac{\text{kg}\cdot \text{m}}{\text{s}^2}</math>.		'''Vyeimi''' ({{k-la\|fortis}}, tubdâldâh '''''F''''') lii [[fyysiik\|fysikâst]] vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee [[stuárus\|vektorstuárus]]. [[Aalmugijkoskâsâš ohtâdâhvuáhádâh\|SI-vuáháduvvâst]] vyeimi ohtâdâh lii [[Newton]] já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii <math>\text{N}=\frac{\text{kg}\cdot \text{m}}{\text{s}^2}</math>.

	Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. [[Mekaniik vuáđulaavah\|Newton II -laavâ]] mieldi stađâvyeimi <math>\bar{F}</math> addel káppálâhân, mon [[massa]] lii <math>m</math>, [[jođálmittemvuotâ\|jođálmittemvuođâ]] <math>\bar{a}</math> nuuvt, ete <math>\bar{F}=m\bar{a}</math>.		Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. [[Mekaniik vuáđulaavah\|Newton II -laavâ]] mieldi stađâvyeimi <math>\bar{F}</math> addel káppálâhân, mon [[massa]] lii <math>m</math>, [[jođálmittemvuotâ\|jođálmittemvuođâ]] <math>\bar{a}</math> nuuvt, ete <math>\bar{F}=m\bar{a}</math>.