Vyeimi (fyysiik): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
Ak: Uusi sivu: '''Vyeimi''' (läättinkielân ''fortis'', tubdâldâh '''''F''''') lii fysiikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. Aalmug... |
|||
Raddalâs 7 | Raddalâs 7 | ||
Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán [[kiekki (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst. |
Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán [[kiekki (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst. |
||
== Käldeeh |
== Käldeeh == |
||
<small>{{Käldeeh}}</small> |
<small>{{Käldeeh}}</small> |
||
{{Jurgâlus |
{{Jurgâlus |
||
Raddalâs 13 | Raddalâs 13 | ||
| 1 = fi |
| 1 = fi |
||
| 2 = voima (fysiikka)}} |
| 2 = voima (fysiikka)}} |
||
[[Luokka:Stuáruseh]] |
Versio 30. kesimáánu 2021 tme 16.30
Vyeimi (läättinkielân fortis, tubdâldâh F) lii fysiikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii .
Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttáá káppáluv jototile. Newton II laavâ mieldi staađâvyemi addeel káppálâhân, mon massa lii , jođálmemvuođâ nuuvt, ete .
Puoh vyemih čuávuh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. Newton III laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábbááš-uv káppálâh čuácá nuubán siámmáá styeres, mut vyestikevâdis vyeimi.
Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân gravitaatio já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán kiedih. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.