Vyeimi (fyysiik): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Wikipedia:st
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
Ak: Uusi sivu: '''Vyeimi''' (läättinkielân ''fortis'', tubdâldâh '''''F''''') lii fysiikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. Aalmug...
 
Raddalâs 7 Raddalâs 7
Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán [[kiekki (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.
Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego [[kaco]] já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân [[gravitaatio]] já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán [[kiekki (fyysiik)|kiedih]]. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.


== Käldeeh ===
== Käldeeh ==
<small>{{Käldeeh}}</small>
<small>{{Käldeeh}}</small>
{{Jurgâlus
{{Jurgâlus
Raddalâs 13 Raddalâs 13
| 1 = fi
| 1 = fi
| 2 = voima (fysiikka)}}
| 2 = voima (fysiikka)}}

[[Luokka:Stuáruseh]]

Versio 30. kesimáánu 2021 tme 16.30

Vyeimi (läättinkielân fortis, tubdâldâh F) lii fysiikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii .

Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttáá káppáluv jototile. Newton II laavâ mieldi staađâvyemi addeel káppálâhân, mon massa lii , jođálmemvuođâ nuuvt, ete .

Puoh vyemih čuávuh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. Newton III laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábbááš-uv káppálâh čuácá nuubán siámmáá styeres, mut vyestikevâdis vyeimi.

Makroskooppisâš káppálâhân vaaigutteijee vyemih puáhtá jyehiđ kyevti juávhun: kuoskâttâs- já káidusvyeimin. Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih tiettuh, ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân gravitaatio já šleđgâ- já magneetvyeimih vuod vaigutteh kukken já toi sirdejeijen tuáimih ereslágán kiedih. Aatoomfyysiik lii kuittåg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyemih čuávuh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst.

Käldeeh

Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi  –  voima (fysiikka)