Amnâsmeeri

Amnâsmeeri (n) lii fysiikâst já kemiast kiävttum stuárus, mii almoot tarkkum systeem čalmai lohomere. Čalmaah pyehtih leđe ovdâmerkkân atomeh, molekyyleh, teikâ ioneh. SI-vuáháduvvâst amnâsmere ohtâdâh lii mooli já ohtâduv tubdâldâh mol. Miäruštâllâm mieldi oovtâ mooli stuárusâš amnâsmeeri lii siámmááš, ko táásá 12 graamâst čiđđâ-12 isotoop láá atomeh. Taan meeri kočoduvvoo Avogrado staađân (N_A) já tom styeresvuotâ lii (6,02214179 ± 0,00000030)·10²³ káppálâhhâd. Amnâsmere puáhtá rekinistiđ Avogadro staađâin já káppálâhmeerijn čuávuvávt.

${\text{n}}={\frac {N}{N_{A}}}$, mast n lii amnâsmeeri, N amnâs káppálâhmeeri já N_A Avogadro staađâ.

Jis tiätá amnâs massa sehe moolimassa ađai massa, mii lii oovtâ moolist amnâs, puáhtá toin rekinistiđ amnâs amnâsmere čuávuvávt:

$n={\frac {m}{M}}$, mast n lii amnâsmeeri, m massa já M moolimassa.

Ovdâmerkkân jis ryevditiiŋgâ massa lii 2 500 grammâd já ryevdi moolimassa lii 55,85 g/mol, ryevdi amnâsmeeri lii

$n(Fe)={\frac {2500\ g}{55,85\ g/mol}}\approx 44,76\ mol$

Jo tovláá lâi huámmášum, ete siámááš amnâsmere siškeldeijee kaasuh tarbâšeh siámmááš teddust já liegâsvuođâst siámmáá saijaasvuođâ. Tot čuávu tast, ete kaasust čalmaah láá tommit häärvist, ete ovdâmerkkân čalmaa stuárudâh, massa teikâ šleđgâvárádâs ij vaigut kaasu olgosâš stuárusijd. Normaaltiileest oovtâ kaasumooli saijaasvuotâ ađai moolisaijaasvuotâ lii 22,4141 dm³/mol.

Normaaltiileest ideaalkaasu amnâsmeeri sorjo kaasu saijaasvuođâst já standardmoolisaijaasvuođâst (V_m):

$n={\frac {V}{V_{m}}}$

Ideaalkaasu amnâsmeeri lii almolávt

$n={\frac {pV}{RT}}$, mast p lii kaasu teedâ, V saijaasvuotâ já T liegâsvuotâ Kelvinčiäkkáduvvâst. R lii kaasustaađâ.