Laigos (ráiđulâš vuáhádâh): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Wikipedia:st
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
+smn
Ei muokkausyhteenvetoa
Raddalâs 1 Raddalâs 1
[[Tiätuvuárkká:Periodic table blocks spdf (32 column)-smn.svg|400px|right|thumb|Laigoseh ráiđulâš vuáháduvvâst]]
[[Tiätuvuárkká:Periodic table blocks spdf (32 column)-smn.svg|400px|right|thumb|Laigoseh ráiđulâš vuáháduvvâst]]


[[Algâaamnâs|Algâamnâseh|]] láá [[ráiđulâš vuáhádâh|ráiđulâš vuáháduvvâst]] luokattâllum '''laigosáid''' ton mieldi, ete mon [[aatoomorbitaal]]ist lii [[kvanttimekaniik]] mieldi oskottettemusávt [[elektron]], mast lii puoh aatoom elektronijn stuárráámus energia. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mieldi pustavijguin s, p, d, f já g. Ovdâmerkkân [[happi|haapi]] elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân. Vala ij lah kavnum algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmâslávt algâaamnâs, mon [[Oornigloho (kemia)|oornigloho]] lii 121, puávtáččij leđe tobbeen.<ref>[https://www.chemeurope.com/en/encyclopedia/G-block.html G-block - chemeurope.com] Čujottum 22.6.2021 <small>(eŋgâlâskielân)</small></ref>
[[Algâaamnâs|Algâamnâseh]] láá [[ráiđulâš vuáhádâh|ráiđulâš vuáháduvvâst]] luokattâllum '''laigosáid''' ton mieldi, ete mon [[aatoomorbitaal]]ist lii [[kvanttimekaniik]] mieldi oskottettemusávt [[elektron]], mast lii puoh aatoom elektronijn stuárráámus energia. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mieldi pustavijguin s, p, d, f já g. Ovdâmerkkân [[happi|haapi]] elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân. Vala ij lah kavnum algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmâslávt algâaamnâs, mon [[Oornigloho (kemia)|oornigloho]] lii 121, puávtáččij leđe tobbeen.<ref>[https://www.chemeurope.com/en/encyclopedia/G-block.html G-block - chemeurope.com] Čujottum 22.6.2021 <small>(eŋgâlâskielân)</small></ref>


== Käldeeh ==
== Käldeeh ==

Versio 24. kesimáánu 2021 tme 08.30

Laigoseh ráiđulâš vuáháduvvâst

Algâamnâseh láá ráiđulâš vuáháduvvâst luokattâllum laigosáid ton mieldi, ete mon aatoomorbitaalist lii kvanttimekaniik mieldi oskottettemusávt elektron, mast lii puoh aatoom elektronijn stuárráámus energia. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mieldi pustavijguin s, p, d, f já g. Ovdâmerkkân haapi elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân. Vala ij lah kavnum algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmâslávt algâaamnâs, mon oornigloho lii 121, puávtáččij leđe tobbeen.[1]

Käldeeh

  1. G-block - chemeurope.com Čujottum 22.6.2021 (eŋgâlâskielân)
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi  –  Lohko (jaksollinen järjestelmä)