Oornigloho (kemia): Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
Ak: Uusi sivu: '''Oornigloho''' ('''Z''') uáivild kemiast já fyysiikâst aatoom váimusist leijee protonij lohomere. Ovdâmerkkân haapi oornigloho lii 8, ko haapist láá... |
Ei muokkausyhteenvetoa |
||
Raddalâs 17 | Raddalâs 17 | ||
| 1 = fi |
| 1 = fi |
||
| 2 = järjestysluku (kemia)}} |
| 2 = järjestysluku (kemia)}} |
||
[[Luokka:Ráiđulâš vuáhádâh]] |
Versio 22. kesimáánu 2021 tme 15.29
Oornigloho (Z) uáivild kemiast já fyysiikâst aatoom váimusist leijee protonij lohomere. Ovdâmerkkân haapi oornigloho lii 8, ko haapist láá käävci protonid. Ráiđulâš vuáháduvvâst algâamnâseh láá orniistâllum oorniglovo mieldi.
Historjá
Dmitri Mendelejev ráiđulâš vuáháduv čuolmân lâi čuolmân algâamnâsij oornig. Ko algâamnâseh lijjii orniistâllum juávhuid toi kemiallâš jiešvuođâi mieldi, toh iä kuittâggin lamaš tievâšlávt oornigist aatoommassa mieldi. Ovdâmerkkân Telluur lâi Mendelejev vuáháduvvâst ovdil Jodi.
Čuolmâ čoovdij Henry Moseley ive 1913. Moseley árvuštâlâi algâamnâsij röntgenspektrij vievâst, ete jyehi ereslágán atomist lii vuáđustuárus, mii šadda ko sirdâšuvá ráiđulâš vuáháduvvâst algâamnâsist čuávuvâžân. Taat stuárus lii oornigloho, mii čuujoot algâamnâs saje ráiđulâš vuáháduvvâst. Oornigloho lii siámmáá stuárusâš, ko aatoomváimus várádâs. Moseley iskoseh árvuštâlâi, ete algâamnâs kemiallâš jiešvuođah iä puáđi aatoommassast, mut oorniglovvoost.