Nobel-fyysiikpalhâšume: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
fyysiik- |
Ei muokkausyhteenvetoa |
||
Raddalâs 12 | Raddalâs 12 | ||
</small> |
</small> |
||
{{Jurgâlus |
|||
''Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain.'' |
|||
| kielâ = eŋgâlâskielâ |
|||
| 1 = en |
|||
| 2 = Nobel Prize in Physics}} |
|||
{{Jurgâlus |
|||
| kielâ = suomâkielâ |
|||
| 1 = fi |
|||
| 2 = Nobelin fysiikanpalkinto}} |
|||
[[Luokka:Nobel-fyysiikpalhâšume]] |
[[Luokka:Nobel-fyysiikpalhâšume]] |
Versio 15. cuáŋuimáánu 2021 tme 22.06
Nobel-fyysiikpalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysijkkárân teikkâ fysijkkáráid.
Palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1931, 1934, 1940, 1941 já 1942.
Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 25-ihásâš Lawrence Bragg, kii vuoitij Nobel ive 1915 oovtâst ejijnis William Henry Braggin.[1] Puárásumos lii 96-ihásâš Arthur Ashkin, kii vuoitij palhâšume ive 2018.[1] John Bardeen lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-fyysiikpalhâšume kuohtii.[1] Marie Curie lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fyysiikpalhâšume já Nobel-kemiapalhâšume.[1]
Käldeeh
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Facts on the Nobel Prize in Physics. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 17.1.2021 (eŋgâlâskielân)