Nobel-fyysiikpalhâšume: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst

Wikipedia:st
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
Ei muokkausyhteenvetoa
Raddalâs 1 Raddalâs 1
'''Nobel-fyysiikpalhâšume''' lii ohtâ viiđâ algâalgâlii [[Nobel-palhâšume|Nobel-palhâšuumeest]]. [[Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia]] mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš [[fyysiik|fysijkkárân]] teikkâ fysijkkáráid.
'''Nobel-fyysiikpalhâšume''' lii ohtâ viiđâ algâalgâlii [[Nobel-palhâšume|Nobel-palhâšuumeest]]. [[Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia]] mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš [[fyysiik|fysijkkárân]] teikkâ fysijkkáráid.

Palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1931, 1934, 1940, 1941 já 1942.

Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 25-ihásâš [[Lawrence Bragg]], kii vuoitij Nobel ive 1915 oovtâst ejijnis [[William Henry Bragg]]in.<ref name="facts-physics"/> Puárásumos lii 96-ihásâš [[Arthur Ashkin]], kii vuoitij palhâšume ive 2018.<ref name="facts-physics"/> [[John Bardeen]] lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-fyysiikpalhâšume kuohtii.<ref name="facts-physics"/> [[Marie Curie]] lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fysiikpalhâšume já [[Nobel-kemiapalhâšume]].<ref name="facts-physics"/>


==Käldeeh==
==Käldeeh==
<small>
<references>
<ref name="facts-physics">[https://www.nobelprize.org/prizes/facts/facts-on-the-nobel-prize-in-physics/ Facts on the Nobel Prize in Physics]. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 17.1.2021 <small>(eŋgâlâskielân)</small></ref>
</references>
</small>


''Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain''
''Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain''

Versio 17. uđđâivemáánu 2021 tme 00.14

Nobel-fyysiikpalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysijkkárân teikkâ fysijkkáráid.

Palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1931, 1934, 1940, 1941 já 1942.

Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 25-ihásâš Lawrence Bragg, kii vuoitij Nobel ive 1915 oovtâst ejijnis William Henry Braggin.[1] Puárásumos lii 96-ihásâš Arthur Ashkin, kii vuoitij palhâšume ive 2018.[1] John Bardeen lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-fyysiikpalhâšume kuohtii.[1] Marie Curie lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fysiikpalhâšume já Nobel-kemiapalhâšume.[1]

Käldeeh

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Facts on the Nobel Prize in Physics. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 17.1.2021 (eŋgâlâskielân)

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain