Tavenähkisuájá

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Tavenähkisuájá
Eptesicus nilssonii
(Keyserling & Blasius, 1839)
Eptesicus nilssoni.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[1]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Nähkisuájáh Chiroptera
Čerdâ Eidusiih nähkisuájáh
Vespertilionidae
Suuhâ Eptesicus
Šlaajâ nilssonii

Tavenähkisuájá (Eptesicus nilssonii), ovdil tave ijjânähkisuájá lii maailm tavemus nähkisuájášlaajâ, mii tiättoo meid näpikiärdu taavaabeln-uv. Tavenähkisuájá lii Suomâ almolumos nähkisuájášlaajâ.

Lavdâm[mute | mute käldee]

Tavenähkisuájá lavdâmkuávlun kuleh Suomâ, TaažâRuotâ, sehe stuorrâ uási tavenuorttii Euroop, Koskâ-Euroop já nuortâs Aasia peht ain Kuálhismeerâ räi. Suomâst tavenähkisuájáid láá teivâm olgosuáluikuávlust ain Ucjuuvâ KevostIänuduvvâst. Tavveen lavdâm ij kuittâggin lah ohtâlâs. Lavdâm taverääijin lii 69. kobdodâhkiärdu.

Tavenähkisuájá lavdâm
Tavenähkisuájá oijâgâsâst

Olgohäämi[mute | mute käldee]

Tavenähkisuájá kukkodâh seibittáá lii 48–70 mm. Suájákeejij koskâ lii 23,5–28 cm. Táválávt ellee tiäddá suulân 8–24 g. Kolleivnásiih selgisoksâmeh láá ellee sierânâsjiešvyehi. Meid čielgâ ivnerääji tevkis niske já kuovgis čudduu kooskâst iššeed šlaajâ tubdâmist.

Eellimpiirâs[mute | mute käldee]

Tavenähkisuájá lâi algâaalgâst mecci-, viljâlem- já várádâhkuávlui sehe aassâmkuávdái šlaajâ, mutâ tavveen tot mákkoo eres-uv eellimpirrâsijn. Ellee peivi- já tálvástâllâmsajeh láá maŋgii rakânâsâin. Tane tavenähkisuájá lavdâm já nääli sahisvuotâ láá kiddâ ulmuin.

Lasanem já eellimvyevih[mute | mute käldee]

Tavenähkisuájá parâttâl čohčuv. Niŋálâs siäilud orráás sovâttemseelâid täälvi ääigi já čuávju esken oijâgâs maŋa. Čuávjiäigi lii 50–60 peivid, já kesi-syeinimáánust šaddeh 1–2 uđâgáá. Tavenähkisuájá lii oijâgâsâst táválávt roovvâdmáánust cuáŋuimáánun. Tavenähkisuájá eellimahe lii enâmustáá 14–15 ihheed.

Aktiivlii ääigi tavenähkisuájá viettee peeivijd muorâvuáguin, kuovđâšmijn já rakânâsâin. Iho tot pivdá. Tavenähkisuájá pivdá 5–20 meetter aloduvvâst, távjá muorâi aldavuođâst. Tavenähkisuájá ravâdin láá maaŋgâlágáneh tivreh tegu čuoškah, koppakuorijááhpiäivááloddááh – eromâšávt ijjâgááhkäškimčuáimááh.

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Thomas Lilley: Tavenähkisuájá – Eptesicus nilssonii Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: fi:Pohjanlepakko & en:Northern bat