Tavenähkisuájá

Tavenähkisuájá Eptesicus nilssonii (Keyserling & Blasius, 1839)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Nähkisuájáh Chiroptera
Hiäimu	Eidusiih nähkisuájáh Vespertilionidae
Suuhâ	Eptesicus
Šlaajâ	nilssonii

Tavenähkisuájá (Eptesicus nilssonii), ovdil tave ijjânähkisuájá lii maailm tavemus nähkisuájášlaajâ, mii tiättoo meid näpikiärdu taavaabeln-uv. Tavenähkisuájá lii Suomâ almolumos nähkisuájášlaajâ.

Lavdâm

Tavenähkisuájá lavdâmkuávlun kuleh Suomâ, Taažâ já Ruotâ, sehe stuorrâ uási tavenuorttii Euroop, Koskâ-Euroop já nuortâs Aasia peht ain Kuálhismeerâ räi. Suomâst tavenähkisuájáid láá teivâm olgosuáluikuávlust ain Ucjuuvâ Kevost já Iänuduvvâst. Tavveen lavdâm ij kuittâggin lah ohtâlâs. Lavdâm taverääijin lii 69. kobdodâhkiärdu.

Tavenähkisuájá lavdâm

Tavenähkisuájá oijâgâsâst

Olgohäämi

Tavenähkisuájá kukkodâh seibittáá lii 48–70 mm. Suájákeejij koskâ lii 23,5–28 cm. Táválávt ellee tiäddá suulân 8–24 g. Kolleivnásiih selgisoksâmeh láá ellee sierânâsjiešvyehi. Meid čielgâ ivnerääji tevkis niske já kuovgis čudduu kooskâst iššeed šlaajâ tubdâmist.

Eellimpiirâs

Tavenähkisuájá lâi algâaalgâst mecci-, viljâlem- já várádâhkuávlui sehe aassâmkuávdái šlaajâ, mutâ tavveen tot mákkoo eres-uv eellimpirrâsijn. Ellee peivi- já tálvástâllâmsajeh láá maŋgii rakânâsâin. Tane tavenähkisuájá lavdâm já nääli sahisvuotâ láá kiddâ ulmuin.

Lasanem já eellimvyevih

Tavenähkisuájá parâttâl čohčuv. Niŋálâs siäilud orráás sovâttemseelâid täälvi ääigi já čuávju esken oijâgâs maŋa. Čuávjiäigi lii 50–60 peivid, já kesi-syeinimáánust šaddeh 1–2 uđâgáá. Tavenähkisuájá lii oijâgâsâst táválávt roovvâdmáánust cuáŋuimáánun. Tavenähkisuájá eellimahe lii enâmustáá 14–15 ihheed.

Aktiivlii ääigi tavenähkisuájá viettee peeivijd muorâvuáguin, kuovđâšmijn já rakânâsâin. Iho tot pivdá. Tavenähkisuájá pivdá 5–20 meetter aloduvvâst, távjá muorâi aldavuođâst. Tavenähkisuájá ravâdin láá maaŋgâlágáneh tivreh tegu čuoškah, koppakuorijááh já piäivááloddááh – eromâšávt ijjâgááh já käškimčuáimááh.