Taan ive sämmilâš
Taan ive sämmilâš (orjâlâškielân Dán jagáš sápmelaš) lii palhâšume, mon Ávvir lii juáhám jyehi ive ive 2015 rääjist taggaar sämmilâžân, kote lii äŋgiruššâm sämisiärváduv pyerrin já lii tondiet tobdos Säämist. Ávvir lohheeh vuolgâtteh jieijâs iävtukkâsâi noomâid aavisân. Sist aavis väljee 10–20 iävtukkâssâd, kiäin aavis lohheeh te pyehtih jienâstiđ ive sämmilii.
Palhâšume uásih
[mute | mute käldee]Vyeittee finnee räsikiästu já lasâkarahvi, mon punccen lii sämmilii uáivi já nissoon teikkâ almaa kappeer ton mieldi, lii-uv vyeittee nissoon vâi almai.[1]
Vyeitteeh
[mute | mute käldee]| Ihe | Vyeittee | Kieldâ/sijdâ | Prooseent jienâin | Čielgiittâs |
|---|---|---|---|---|
| 2015 | Jon Henrik Fjällgren | Mïhte | 31 % | Maadâsämmilâš artist, kote mestâ peesâi ovdâstiđ Ruotâ Euroviisuh-lávlumkištoost.[2][3][4] |
| 2016 | Marion Anne Knutsen | Tivtâsvuonâ | 49,99 % | Sun muštâlij seksuallii ávhâstâlmist já illáástmijn, moh lijjii tábáhtum maaŋgâi iivij ääigi Tivtâsvuonâst.[1][2][5] |
| 2017 | Jovsset Ánde Sara | Kuovdâkiäinu | 39 % | Sun piäluštij vuoigâdvuođâidis puásuisämmilâžžân, ko Taažâ staatâ viigâi páguttiđ suu njuovvâđ poccuidis. Staatâ tuálvui ääši alemuu riähtán, ko lâi táppám Saran keerrivrievtist. Alemuu rievtist Sara táppái staatân.[6] Sara vaaidij tuámust Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâ lävdikoodán.[2][6][7] |
| 2018 | Agnete Lorås | Truándin | 48 % | Sun oskeldâđâi esken 90-ihásâžžân muštâliđ perruidis, et sun lii sämmilâš. Tom sun čievâi 70 ihheed táruiduttem keežild.[2][8] |
| 2019 | Fred René Buljo | Kuovdâkiäinu | 46,3 % | Artist já Duolva Duottar -muusikjuávhu ráppájeijee, kote ovdâstij Taaža Euroviisuh-lávlumkištoost KEiiNO-muusikjuávhust. KEiiNO finnij puoh enâmustáá jienâid puhelinjienâstmist, mut tast huolâhánnáá sajadui kuđâdin kištoost.[9] |
| 2020 | Minna Näkkäläjärvi | Ergon sijdâ | 33,65 % | Iänoduvlâš puásuiolmooš, kote nurâškuođij noomâid adressin Kietâruottâs tuodârkuávlu ruukitooimâ vuástá. Adressi finnij 2,5 mánuppaje ääigi 37 200 nommâd. Čohčâmáánust 2020 Kietâruottâs airâskodde keigij tom Suomâ pirâs- já šoŋŋâdâhministerân.[10][11] |
| 2021 | Fovsen Njaarke[12] | 22,15 % | ||
| 2022 | Petra Laiti[13] | 16,2 %[13] | ||
| 2023 | Mathis A. Oskal (Oskal-Máhte Ántte Máhtte)[14] | 41,3 % | ||
| 2024 | Anne Margaretha Oskal[15] | mestâ 23 % | Ive 2024 Oskal vuoitij meiddei Amanda-palhâšume Pyeremus pivtâstem -kategoriast "Eallogierdu – Tundraens voktere" -elleekove ohtâvuođâst. Ton keežild sun lâi-uv nomâttum iävtukkâssân Taan ive sämmilâš -kistoost Ávvirist. Ávvir-loostâ lohhei jienâstmist Oskal uážui masa 23 prosentid puoh jienâin. Ive 2024 jienâstmân uásálistii 1 025 olmožid.[16] |
Keejâ meid
[mute | mute käldee]- Ive sämmilâš, City-Sámit iivij 2015–2017 jyehim palhâšume
- Ive nuorttâlâš, Saaʹmi Nueʹtt já nuorttâlij sijdâčuákkim iivij 2007–2016 jyehim palhâšume
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ a â b Oskal, Sara Máret Rávdná. Oaččui badjel 3000 jiena: Marion Anne lea jagi 2016 sápmelaš. Ávvir. 3.1.2017. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â b c č Rasmus, Linnea. Ávvira lohkkit jienastedje jagi sápmelažžan dáruiduhttima vásihan 96-jahkásaš Agnete Lorås. Yle Säämi. 4.1.2019. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â Larsen, Dan Robert. Dá lea jagi 2015 sápmelaš. NRK Sápmi. 4.1.2016. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â Alajärvi, Martta. Jon-Henrik Fjällgren Ávvir lohhei jiellâh. Yle Säämi. 5.1.2016. Čujottum 13.3.2021
- ↑ a â Marion Anne Knutsen blev årets same 2016. Sameradion já SVT Sápmi. 4.1.2017. Čujottum 12.3.2021 (ruotâkielân)
- ↑ a â b Suoninen, Inger-Elle. Sáhkabihtážat: SSN bovden ON:a spesiálaraporterejeaddji Supmii, Jovsset Ánde Sara duopmu váidojuvvo ON:ai. Yle Säämi. 19.4.2019. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â Jovsset Ánde Sara utsedd till årets same. Sameradion já SVT Sápmi. 3.1.2018. Čujottum 12.3.2021 (ruotâkielân)
- ↑ a â Sara Oskal, Maret Biret já Grønmo, Samuel Frode. Agnete skjulte at hun er samisk i 70 år – nå er hun kåret til årets same. NRK Sápmi. 3.1.2019. Čujottum 13.3.2021 (tárukielân)
- ↑ a â Fred René Buljo dán jagáš sápmelaš. NRK Sápmi. 27.12.2019. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â Pieski, Laura. Ávvir: Jagi 2020 sápmelažžan válljejuvvui Minna Näkkäläjärvi. Yle Säämi. 28.12.2020. Čujottum 12.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ a â Tammela, Linda. Sáttagoddi geigii Giehtaruohttasa 37 200 nama adreassa biras- ja dálkkádatministarii Helssegis. Yle Säämi. 2.9.2020. Čujottum 13.3.2021 (orjâlâškielân)
- ↑ Helander, Astrid: Fovsen Njaarke, dán jagáš sápmelaš: – Dál oažžut eambbo návccaid dáistalit Ávvir. 27.12.2021. Čujottum 11.6.2023. (tavesämikielân)
- ↑ a â Petra Laiti dan jagáš sápmelaš SVT Sameradion. 28.12.2022. Čujottum 11.6.2023. (tavesämikielân)
- ↑ Vars, Nils Johan: «Dán jagáš sápmelaš 2023»: – Ledjen jáhkkit luđiin mun galggan dovddusin šaddat Ávvir. 28.12.2023. Čujottum 25.12.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Vars, Nils Johan: Amanda-vuoiti «Dán jagáš sápmelaš 2024» Ávvir. 30.12.2024. Čujottum 2.1.2025. (tavesämikielân)
- ↑ Schreck, Jasmina: Anne Margaretha Oskal lii vuáittám Taan ive sämmilâš -palhâšume 2024 anarasaavis.fi. 10.1.2025. Čujottum 10.1.2025.
