Spejâlistem – Heijastus

Spejâlistem – Heijastus lii ive 2014 almostum tihtâkirja, mon Postâ-Maati Ánná lii čáállám. Sun čaalij tiivtâid vistig suomâkielân já talle sun jurgâlij taid anarâškielân. Tiivtâi paječalluuh láá kiddâ tast, mii lii jieškote-uv tiivtâst kieđâvuššum fáddá. Kirjeest láá meiddei motomeh čallee jieijâs sárgum koveh.

Tiivtâi celkkuuh láá táválávt uánihááh, já tain lii uáli täsivis rytmâ. Tiivtah láá masa ain juohhum verstáid, já jyehi verstâ siskeeld muáddi raddalâs (táválávt 3–6 raddalâs, mut motomin váhá eenâb-uv). Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâggin hirmâd távjá. Algâčuojânâsah iä lah. Tiivtah láá čallum uáli älkkees já čielgâ almoskieláin, iäge lah kevttum tagareh symboleh, viärdádâsah teikâ čujottâsah, moh tovâččii vädisin teevstâ iberdem. Motomin iäluttemes tiiŋgah láá personifisistum. Ovdâmerkkân Uđđâivemáánu-nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. Njálmálii ärbivyevi já sämmilii kulttuur elementeh láá kevttum tuše váhá. Ovdâmerkkân Ovdâšeh-nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn.

Tiivtah adeleh kove syemmilâš-sämmilii nisonist, kii ij lah innig nuorâ já muštâl jyehipiäiválii eellimstis Anarist jieijâs vuolgâsoojijn. Fáádái já teemai vuáđuld tiivtah láá čallum kuhes paje ääigi 1990- já 2000-lovoin. Stuárráámus uási tiivtâin muštâleh Säämi luándust, iveaaigijn, ellein já luudijn sehe eres-uv imâšlijn, ilolijn já esteetlijn feeriimijn. Motomin tiivtâi teemast šadda tuođâlub, já čällee kieđâvuš jieškote-uvlágán äigikyevdilis aašijd tegu läämi já euron sirdâšum. Motomeh tiivtah čujotteh ristâooskon sehe čällee persovnlii ooskon já luáttámušân Imelân. Maaŋgâin tiivtâin lii fáárust humoristlâš já keppâ kuvvim jyehipiäiválijn feeriimijn. Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân Čuoškâ-nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. Puástu pismâr -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin – ovdâmerkkân Jäämmim- já Palo-nommâsijn tiivtâin.

Kirje kuhemus tihtâ lii Aanaarjáávrán-nommâsâš tihtâ. Ton tiivtâst čällee kovvee tom, mon ennuv sun räähist Aanaarjäävri já mon merhâšittee roolâ Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš suu ubâ elimist. Ton lasseen tiivtâst čiälgá, et Sarre eeči hevvânij jáávrán stoormâ ääigi. Taat lasseet keeldâ čällee rähisvuotân jäävri kuáttá.

Sarre tiivtâin ij lah poččâvuotâ. Čällee ij oro vaijan monâttum sämmilii kulttuur keežild. Suu maailmkove lii uáli rávhálâš já positiivlâš. Sun ij uáini maggaargin uhke jieijâs kulttuur kuáttá moonnâmääigist ige puátteevuođâst, já Säämi algâalgâlâš luándu lii-uv suu mielâst siäilum muttuuhánnáá onnáá peeivi räi. Čällee kovvee ohtsâškode nubástum iivij mield. Sun ij kuittâgin oro anemin tom varâlâžžân sämmilii kulttuurân. Tast sáttá šoddâđ mottoomlágán uhke Suomân já Euroopân – mut ij Sáámán.

Tiivtâi vuáđuld oro, et Sarre mielâst iä lah stuorrâ iäruh väldikulttuur ovdâsteijee syemmilij já suu ovdâstem sämmilij kooskâst. Sun ij meidgin kiddii huámášume anarâšâi já eres sämmilij koskâsii iäroid. Čällee identifisistoo enâmustáá jieijâs eellimsajan já eellimvuáhán Aanaarjäävri riddoost já ton kuávlust ige toos, moid olmoošjuávhoid sun kulá. Sun ij miäruštâl jieijâs tuše sämmilâšvuođâ peht.

Čällest lii uáli ärbivuáválâš kove suhâpolvâroolâin, ige sun kritisist taid. Almaah láá "puásuialmaah" (Puásuialmai-nommâsâš tihtâ), já nisoneh láá korrâ "imâš nisoneh" (Säminissoon-nommâsâš tihtâ), eenih já ááhuh – mut meiddei "hiäjubeh liteh" (Vaje-nommâsâš tihtâ). Nube tááhust čällee ij kosten paahud, et ärbivuáváliih suhâpolvâroolah kolgâččii pissoođ siämmáálágánin já et ereslágánáid eellimvuovvijd ij liččii tile. Jiešalnees Mondiet?-nommâsii tiivtâst sun tuáivu lase unnuuvâšvuođâ.