Njuškii siskáldâsân

Sámi siida rs.

Wikipedia:st
(Stivrejum siijđost Sámi Siida)

Sámi siida rs. lii ive 1959 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ucjuv kieldâ.

Historjá

[mute | mute käldee]

Servi vuáđudui čohčâmáánu 15. peeivi 1959 sämmilij 3. tave-eennâmlâš konferensist Anarist noomáin Sámi Nuorat.[1] Ko servi sirdâšui Anarist Ucjuuhân ive 1976, te ton nommâ mulsâšui Sámi siidan.[1]

Anarâšah já anarâškielâ

[mute | mute käldee]

Ive 2018 Sámi siida Ucjuv anarâšâi sárnumjuávkku aalgij vuot puudâ maŋa.[2] Roovvâdmáánu 20. peeivi 2020 servi vuáđudij koronapandemia tiet facebookjuávhu Anarâš sárnooh.[3]

Palhâšume

[mute | mute käldee]

Ive 2008 servi vuoitij tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume oovtâst Henrik Barrukáin. Servi vuoitij pargostis sämikielâ sajattuv nanodem oovdân Ucjuv kieldâst.[4]

Suomâ sämmilij kuávdášseervist

[mute | mute käldee]

Sámi siida lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân.[5] Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččatRuávinjaargâ sämiservi Mii.[6]

Liiŋkah

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. a â Buljo, Ann-Irene: Sámi Siidda 40-jagi ávvudeapmi: Nuoraidsearvi mii boarásnuvai. Min Áigi, 15.9.1999, 7. ihekerdi, nr 72, s. 10–11. Artikkâl nettiversio Čujottum 11.4.2024. (orjâlâškielân)
  2. Kaarret, Anja: Anarâš sárnumjuávkku aalgij vuot puudâ maŋa – stuorrâ merhâšume Ucjuuvâ anarâšáid Yle Säämi. 4.12.2018. Čujottum 29.1.2021.
  3. Sämikielâ sárnumjoavkku Sámi siida rs.. Čujottum 29.1.2021.
  4. Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Sämitigge. Čujottum 11.4.2024.
  5. Lahttosearvvit Jäsenyhdistys Suomâ sämmilij kuávdášservi.. 21.11.2020. Čujottum 28.1.2021. (orjâlâškielân) (suomâkielân)
  6. Historjá Historia Suomâ sämmilij kuávdášservi. 23.2.2020. Čujottum 28.1.2021. (orjâlâškielân) (suomâkielân)