Q'eroh
Q'ero (meiddei Q'iru tâi Quero)[1] lii algâaalmug Paucartambo eennâmkoddeest, Cusco kuávlust Perust.[2] Sij sárnuh keččuakielâ já tärhibeht Cusco-Collao kuávlukielâ.[3]
Q'eroh kulostuvvii, ko perulâš antropolog Oscar Núñez del Prado Cuzco ollâopâttuvvâst[4] teividij moddijn Q'ero-ulmuin ive 1949 Q'ollorit'i pase juhleest. Kuttâ ive maŋeláá sun jođettij tutkâmušmätkikode Q'eroi siijdân, kost sun paddij siijdâ puárásumosij mainâsijd Q'ero algâaalmugist tain aaigijn ovdil ko Cusco kaavpug lâi ubâ šoddâm.[5]
Eennâmtiätu já historjá
[mute | mute käldee]
Q'eroi päikkikuávlu lii Andij váráduvvâst. Siijdah láá tuárispeln ollâgâsâst váráduvvâst, já toh láá 2 100–4 570 meetterid merâtääsi paajaabeln. Kuávlu lii nuuvt sierâlum, ete Hatun Q'ero siijdâin ij tiettum mihheen talle ko ive 1532 espanjaliih konkistadoreh väldidii Cusco.[5] Oovtâ siijdân valmâštui kiäinu esken ive 2017.[5] Várádâhkuávlu lii uáli väniravâduvlâš. Vyeliláá váráduvvâst Q'eroh šoddâdeh eres lasseen potákkijd já maaisâid. Pajeláá sij piemmih laamaid, alpakkaid já vikunjijd, moi timmâ ulloin Q'ero-nisoneh kođeh maaŋgâmuáđusijd pihtâsijd já kággáid, já toi piärgust sij mälisteh purrâmâš.[2][6][7]
Q'ero aalmugân kuleh nelji Q'ero-juávhu: Kiku, Hapu, Q'eroh Totorani já Hatun Q'eroh.[2] Q'ero-siijdah láá 14, main 6 láá Hatun Q'ero -siijdah já 5 láá Hapu Q'ero -siijdah.[5][6][8] Siijdâin ääsih ohtsis suullân 3 000–4 000 olmožid.[8] Maaŋgah ornijdumeh tuáimih siijdâi pyerrin. Toh čuággih ruuđâid, vâi sijdáid puávtáččij huksiđ škoovlâid,[9] já meid eresnáál pyerediđ siijdâi eellimtiilijd.[6] Lii ettum, ete Q'eroh láá majemuuh Inkai maajeeldpuátteeh, kiäh láá siäiluttâm puigâ Inka-kulttuur já ärbivuovijd.[5]
Oskoldâh já maailmuáinu
[mute | mute käldee]
Uási Q'eroi siijdâi ässein láá ristâhâsah, ovdâmerkkân uási Hapu Q’ero-aalmugijn,[9] mutâ puáris ärbivyevih já oskomušah eelih ain nanosávt. Puáris ärbivyevih meid suojâluvvojeh. Ive 2007 Peru aalmuglâš kulttuurinstituut nomâttij Q'ero-aalmug kulttuurlâžžân ärbivyehhin, já Q'ero-aalmug nobdui meid "Last Inka Ayllu of Perun", ađai Q'ero-siärvus lii Peru majemuš Inka-siärvus.[5]
Q'ero vuoiŋâliih ärbivyevih, moh láá nanosávt čonnâsum kuávlu luándun, láá tobdoseh pirrâ maailm.[10] Pachamama (anarâškielân Eeni Eennâm) já Apus (pase väärih), láá uási Q'eroi maailmuáinust.[1] Paqoh láá Q'ero-aalmug pyeredeijeeh já tietteeh, kiäh išedeh sii siärvusijd.[10] Tááláá ääigi Q'ero paqoh máttáátteh jieijâs vuovijd meid iärásáid ko tuše jieijâs ulmuid.[5]
Kielâ
[mute | mute käldee]Q'eroh sárnuh keččuakielâ ađai runasimi teikâ qheswa simi. Runasimi meerhâš ulmui kielâ.[11] Perust sárnojeh nelji sierâ keččuakielâtiijpâ, main Q'eroh sárnuh Cusco-Collao-tiijpâ keččuakielâ.[3] Keččuakielâst láá uccáá vokaleh, jo-uv kulmâ teikâ nelji, mutâ konsonantjienâduvah láá ennuv.[3] Nuorâb Q'ero-ulmuuh sárnuh tááláá ääigi meid espanjakielâ.[5]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Q'eroh.
- Heart Walk Foundation in Peru
- The Great Inka Road (tääbbin puáhtá meid kuldâliđ saanijd keččuakielân)
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â The Last Inca Community, Q'ero Sacred Inka Trek. 3.6.2022. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b Who are the Q'ero? Wiraqocha Foundation. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b How many types of Quechua are spoken in Peru? chiriuchutxt.com. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Teacher Profile – Juan Nuñez del Prado Green Tara College. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c č d đ e Hatun Qeros Cultural Center Hatun Q'eros. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b Burr, Elena: The Q’eros Nation – The Last of the Incas Kahtoola. 29.11.2018. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Q'ero Weaving Heart Walk Foundation. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â The Q'eros: Descendants of the Incas Inka World. 7.2.2019. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Building a high school in the clouds - Fair Trade Tribal Store tribalstore.org. 25.1.2018. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Spiritual Life Heart Walk Foundation. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Quechua Language: Qheswa Simi or Runa Simi Apulaya Blog. Čujottum 24.2.2025. (eŋgâlâskielân)