Nuárju
Olgoldâshäämi
(Stivrejum siijđost Pusa hispida)
| Nuárju Pusa hispida (Schreber, 1775) |
|
|---|---|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
| Tile Suomâst | EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)[1] |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Caniformia |
| Hiäimu | Nuárjuh Phocidae |
| Suuhâ | Pusa |
| Šlaajâ | hispida |
Nuárju (Pusa hispida ovdil Phoca hispida) lii uccâ nuárjušlaajâ, mii iälá tavekuávluin já lassaan jieŋâ alne.
Vyelišlaajah
[mute | mute käldee]
Jieškote-uvlágánijn kuávluin iälusteijee nuárjupopulaatioh láá nelji:
- Pusa hispida hispida: Euroop arktisâš ridoh, Ruoššâ, Kanada já Alaska, meid Novaja Zemlja, Čokkeväärih, Ruánááeennâm já Baffinsuálui
- Pusa hispida ochotensis: Kamtšatka njargâeennâm, Ohotameerâ já máádás 35°N -kobdodâhkiärdu räi Jaapaan Kuálhismeerâ-ridoi miätá
- Pusa hispida botnica ađai nuorttâmerânuárju: Tave-Nuorttâmeerâ, Merâpoođâ, Suomâluohtâ já Riikaluohtâ
- Pusa hispida ladogensis ađai laatokkanuárju: Laatokka
Tolebáá meid Saimaast ässee saimaanuárju (Pusa saimensis) miäruštâllui nuárju vyelišlaaijân, mutâ uđđâ tutkâmušâi vuáđuld tot tubdâstui jieijâs šlaaijân. Saimaanuárju lii tuođâlávt uhkevuálásâš.
Nuorttâmerânuárju já laatokkanuárju eelih sierriimist nubijnis. Toh láá jieŋâpaje áigáliih relikteh, moh mákkojeh saivâčääsist já merâsaaivâst. Tain ij lah geenimolsom eres vyelišlajâiguin.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Thomas Lilley: Nuárju – Pusa hispida Suomen Lajitietokeskus. 2000. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)